Eesti NSV Ajakirjanike Liit

Rahvusvaheline epeeturniir “Tallinna Mõõk”

XII Üldlaulupidu

Nõukogude Eesti 1947. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu, toimus 28. ja 29. juunil 1947 a. Tallinnas

Eesti Telegraafiagentuur

Eesti Merelaevandus

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee

Eesti NSV EKMM Vabariiklik Remondi- ja Ehitustrust

Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi Vabariiklik Remondi- ja Ehitustrust

Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium

Eesti NSV Külavolinik

“Vabariigi suurte saakide meister”

Tööstusettevõtete Projekteerimise Instituudi “Eesti Tööstusprojekt” Meister

1944-1948 Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut.

1948-1957 Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Projekteerimise ja Teadusliku Uurimise Instituut.

1957-1958 Eesti NSV Tööstuslike Ehitiste Projekteerimise Instituut „Eesti Tööstusprojekt“.

1959-1963 Eesti NSV Tööstusettevõtete Projekteerimise Instituut „Eesti Tööstusprojekt“.

1963-1991 Riiklik Projekteerimise Instituut “Eesti Tööstusprojekt”. 

Teede Remondi ja Ehituse Trust

ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi struktuuri paremustamisa ja autotranspordi ning teedemajandite juhtimise täiustamise eesmärgil moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 567, 16.12.1965 ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Maanteede Peavalitsus. Peavalitsus oli iseseisval bilansil isemajandav organisatsioon. Maanteede Peavalitsus reorganiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 322, 09.07.1970 ning ENSV Autotranspordi ja Maanteede ministri käskkirjale nr 342, 10.08.1970 Teede Remondi ja Ehituse Trustiks arvates 01.09.1970. Vastavalt põhikirjale peeti trusti ülal temale alluvate organisatsioonide poolt lisakulude arvel ministeeriumi poolt määratud normatiivide piires. Samuti reorganiseeriti ka alluvad teedevalitsused teede remondi ja ehituse valitsusteks, kusjuures Tallinna Teedevalitsus nimetati Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuseks ja Hiiumaa Teedejaoskond Hiiumaa Teede Remondi ja Ehituse Vanemtöödejuhataja Jaoskonnaks. Trustile allusid järgmised valitsused: 1) Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 2)Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 3)Hiiumaa Teede ja Remondi ja Ehituse Vanemtöödejuhataja Jaoskond 4) Jõgeva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 5)Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 6)Paide Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 7)Põlva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 8)Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 9)Rakvere Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 10)Rapla Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 11)Saaremaa Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 12)Tartu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 13)Valga Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 14)Viljandi Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 15)Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsus. Allasutustena tegutsesid edasi Teedeehituse Valitsus nr 1, nr 2, nr 3 ja Teedeehituse Kesklaboratoorium. Teede ja ehitiste ehituse, rekonstruktsiooni ja kapitaalremondi tehnilise järelvalve teostamiseks moodustati ENSV Ministrite Nõukogu 03.12.1974 määruse nr 745-k alusel projektkontori “Eesti Maanteeprojekt” Teede Tehnilise Inspektsioon alates 01.01.1975. Samast kuupäevast alates muudeti Teedeehituse Valitsused nr 1, 2 ja 3 Teede Remondi ja Ehituse Valitsusteks. ENSV Ministrite Nõukogu korraldusega nr 598-k, 03.12.1981 ja ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi käskkirjaga nr 556, 28.12.1981 moodustati Mehhaniseeritud Rändkolonni ja Autotranspordibaasi nr 13 filiaali baasil Surguti Teedeehitustrust (Estsurgutdorstroi).Alates 01.01.1982 hakkas tööle Harju Asfaltbetoonitehas. Alates 26.07.1983 moodustati senise Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse nr 3 abitootmise baasil Tartu Asfaltbetooni Tehas. 01.07.1985 moodustati isemajandav ja iseseisval bilansil olev Sillaehituse Valitsus Koondise “Tallinna Autoveod” Remondi- ja Ehitusjaoskonna baasil. Teede Remondi ja Ehituse Trusti alluvuses oli 1988.aastal 18 teedeorganisatsiooni, Sillaehituse Valitsus, Teedeehituse Kesklaboratoorium, Projekteerimisinstituut “Eesti Maanteeprojekt”, Tootmis-Tehnoloogilise Komplekteerimise Valitsus, Surguti Teedeehitustrust Tjumeni oblastis ning Harju ja Tartu asfaltbetooni tehased. Vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu 27.07.1988 määrusele nr 368 ja ENSV Riikliku Transpordikomitee 05.09.1988 käskkirjale nr 1 likvideeriti Teede Remondi ja Ehituse Trust 01.11.1988 ning tema asemele loodi Vabariiklik Tootmiskoondis “Eesti Maanteed”. Vabariiklik Tootmiskoondis oli ühtne tootmis- ja majanduskompleks, mille koosseisu kuulusid üldkasutatava maanteevõrgu projekteerimise, ehituse, remondimaterjalide tootmise ja tootmis-tehnoloogilise komplekteerimise ettevõtted. Koondise kõrgeim juhtorgan oli juhatajte nõukogu, mille koosseisu kuulusid kõigi iseseisvate ettevõtete juhid. Nõukogu juhtis koondise peadirektor, kes valiti viieks aastaks töökollektiivide esindajate konverentsil ning kelle kinnitas ametikohale ENSV Riikliku Transpordikomitee kolleegium. Vastavalt Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi käskkirjale nr 98, 02.07.1990 kuulus Vabariiklik Tootmiskoondis “Eesti Maanteed” 01.11.1990 likvideerimisele. Samast kuupäevast moodustati Eesti Vabariigi Riiklik Maanteeamet (Eesti Maanteeamet). Eesti Maanteeameti Teedevalitsuste juures tegutses hulk aktsiaseltse ja kooperatiive. 1990.a nimetati teede remondi ja ehituse valitsused ümber teedevalitsusteks.

http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2167;jsessionid=FF3F5E0EEB7BD527AAB1B645A5488927

XIII Üldlaulupidu

Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu, toimus 21. – 23. juulini 1950 Tallinnas

Nõukogude Eesti esimesed talimängud

Nõukogude-Parteikool (XI lend)

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Nõukogude-Parterikool.

Rinnamärk kuulus Harry Veskiojale.

XIV Üldlaulupidu

Nõukogude Eesti 1955. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu, toimus 20. – 22. juulini 1955 Tallinnas

XV Üldlaulupidu

Nõukogude Eesti 1960. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu, toimus 19. – 21. juulini 1960. a. Tallinnas

Eesti NSV Looduskaitse Valitsus

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus

Pärnu-Jaagupi Keskkool

XVI Üldlaulupidu

Nõukogude Eesti 1965. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu, toimus 16. – 18. juulini 1965. a. Tallinnas

Eesti NSV Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

Kingissepa Keskkool (1)

Viktor Kingissepa nim. Kingissepa Keskkool

 

1865–1917 Kuressaare Poeglaste Gümnaasium

1918 ja 1941–44 Kuressaare Gümnaasium

1919–22  Saaremaa Eesti Segagümnaasium

1922–37 Saaremaa Ühisgümnaasium

1937–40 Saaremaa Gümnaasium

1940–41  ja 1947–48 Kuressaare Keskkool

1945–47 Saaremaa Keskkool

1949–52 V. Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool

1952–78 V. Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool

1978–88 V. Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool

1988–93 Kuressaare 1. Keskkool

1993 aastast taas Saaremaa Ühisgümnaasium

 

http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saaremaa_%C3%BChisg%C3%BCmnaasium

Tallinna Tööstuskaubastu (1)

XVII Üldlaulupidu

Juubelilaulupidu toimus 28. ja 29. juunil 1969. a.Tallinnas ning 14. ja 15. juunil 1969. a. Tartus

Eesti NSV Kolhoosnikute Vabatahtlik Spordiühing “Kolhoosnik”

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati vabatahtlik spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

XVIII Üldlaulupidu

Eesti NSV 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupidu, toimus 18. – 12. juulini 1975. a. Tallinnas

XIX Üldlaulupidu

Eesti NSV 1980. a üldlaulupidu toimus 5. – 6. juulini Tallinnas

XX Üldlaulupidu

Eesti NSV 1985. aasta üldlaulu- ja tantsupidu, toimus 20. ja 21. juulil 1985. a. Tallinnas

XXI Üldlaulupidu

Toimus 29.06. – 1.07. 1990. a. Tallinnas.

Tallinna Toidukaubastu

ELKNÜ XX Kongress

Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee XX kongress toimus Tallinnas 20. – 21. 02. 1987. a.

Eesti NSV 40. aastapäev

Tallinna II Toidukaubastu

Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek

Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek toimus Tallinnas 28. juuni -1. juuli 1962

Tallinna 1. Toitlustustrust

1971-1981 Tallinna 1. Toitlustustrust

I Gaudeamus

I Balti liiduvabariikide üliõpilaste laulu- ja tantsupidu „Gaudeamus“ toimus 1956 aastal Tartus

Tallinna Polütehnilise Instituudi Spordiklubi

Eesti NSV Vabatahtlik Spordiühing “Jõud” (1)

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

Naiskoor “Cantare”

Tallinna Kaubamaja (1)

100 aastat Kreenholmi streigist

Eesti NSV Vabatahtlik Spordiühing “Jõud” (2)

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtlik Spordiühing “Kalev”

Infot Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu „Kalev“ ajaloo kohta leiab:

http://vana.eestikalev.ee/?div=16-51

Tallinna Kaubamaja (2)

Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean”

1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean”

1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение “Океан”

1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom” (Eesti Kalatööstus)

1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности “Эстрыбпром”

1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Estrõbprom”

1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Ookean”

1993-1995 Riiklik Aktsiaselts “Ookean”

Kingissepa Keskkool (2)

 

Viktor Kingissepa nim. Kingissepa Keskkool

 

1865–1917 Kuressaare Poeglaste Gümnaasium

1918 ja 1941–44 Kuressaare Gümnaasium

1919–22  Saaremaa Eesti Segagümnaasium

1922–37 Saaremaa Ühisgümnaasium

1937–40 Saaremaa Gümnaasium

1940–41  ja 1947–48 Kuressaare Keskkool

1945–47 Saaremaa Keskkool

1949–52 V. Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool

1952–78 V. Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool

1978–88 V. Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool

1988–93 Kuressaare 1. Keskkool

1993 aastast taas Saaremaa Ühisgümnaasium

 

http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saaremaa_%C3%BChisg%C3%BCmnaasium

 

Eesti NSV Teenindusministeerium

Kiviõli 1. Keskkool

Eesti NSV Ametiühingute VSÜ “Kalev” Eesti Vabariiklik Auto-Motoklubi

Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtlik Spordiühing „Kalev“ Eesti Vabariiklik Auto-Motoklubi

Tallinn-Tartu linnavõistlus mälumängus

Pärnu 1. Keskkool

August Jakobsoni nim. Pärnu 1. Keskkool

Tapa 1. Keskkool

Pärnu 2. Keskkool (1)

Lydia Koidula nim. Pärnu 2. Keskkool

PLKK: Pärnu Lydia Koidula Kool

Ajalugu (lühendatult):

1940 – Pärnu II Keskkool

1941 – Pärnu II Gümnaasium

1944 -1945 Pärnu II Keskkool

26.detsembril 1944. a anti koolile ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 425 Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool.

1951 a. koolis juures alustas tööd üks I klass.

1952 a. 1.septembrist segakool. Pärnu Linna TSN TK otsusega muudeti Pärnu I ja II Keskkool segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass).

1954 – KOKORAA (Koidula kooli raadio) asutamise aasta. Korrapäraselt läksid saated eetrisse alates 1955.aastast.

1961 – Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool

1964 – toimus I Koidula kooli konverents (KOKOKO), mis oli keemiateemaline.

1966 – juunikuus anti luba avada II Keskkoolis esimene matemaatikaklass.

1969 – sügisest lubatakse matemaatika kallakuga klassi asemel avada esimene matemaatika-füüsika eriklass.

1973 – tööd alustas esimene vene keele ja kirjanduse klass.

1979 a. kolis kool äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti

VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt.

1981 – sügisel anti käiku kooli uus võimla.

1982 – detsembris sai valmis kooli ujula.

1984 – komplekteeriti koolis esimene sõjalise algõpetuse klass (lõpetas 3 lendu).

1989 – vene keele ja kirjanduse klassi asemele moodustati humanitaarklass,

 alustas tööd bioloogia-keemia klass.

1995 aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium

http://koidulag.edu.ee/ajalugu.html

 

 

Pärnu 2. Keskkool (2)

Lydia Koidula nim. Pärnu 2. Keskkool

PLKK: Pärnu Lydia Koidula Kool

Ajalugu (lühendatult):

1940 – Pärnu II Keskkool

1941 – Pärnu II Gümnaasium

1944 -1945 Pärnu II Keskkool

26.detsembril 1944. a anti koolile ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 425 Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool.

1951 a. koolis juures alustas tööd üks I klass.

1952 a. 1.septembrist segakool. Pärnu Linna TSN TK otsusega muudeti Pärnu I ja II Keskkool segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass).

1954 – KOKORAA (Koidula kooli raadio) asutamise aasta. Korrapäraselt läksid saated eetrisse alates 1955.aastast.

1961 – Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool

1964 – toimus I Koidula kooli konverents (KOKOKO), mis oli keemiateemaline.

1966 – juunikuus anti luba avada II Keskkoolis esimene matemaatikaklass.

1969 – sügisest lubatakse matemaatika kallakuga klassi asemel avada esimene matemaatika-füüsika eriklass.

1973 – tööd alustas esimene vene keele ja kirjanduse klass.

1979 a. kolis kool äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti

VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt.

1981 – sügisel anti käiku kooli uus võimla.

1982 – detsembris sai valmis kooli ujula.

1984 – komplekteeriti koolis esimene sõjalise algõpetuse klass (lõpetas 3 lendu).

1989 – vene keele ja kirjanduse klassi asemele moodustati humanitaarklass,

 alustas tööd bioloogia-keemia klass.

1995 aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium

http://koidulag.edu.ee/ajalugu.html

10 aastat Väätsa suvepäevadest

Esimesed noorte suvepäevad toimusid 13. – 16. juunil 1957. aastal Paide rajoonis Väätsal. Alljärgnev Arnika Tegelmanni artikkel „Suvepäevade tava jäi nõukogude aega“ ilmus „Järva Teatajas“ 16. juunil 2007.a.

Täna täpselt 50 aastat tagasi olid Väätsa koolimaja saalis pikad lauad, nende taga peomeeleolus 38 noort inimest, et tähistada Eesti esimeste noorte suvepäevade lõppu.

Eelmisel laupäeval kohtusid noored Väätsal taas, et meenutada.

Esimeste suvepäevaliste ette astub suvepäevade algataja (poole sajandi eest 26aastane) Vaino Väljas. Meenutab, et ammutas suvepäevade idee tudengipõlvest, tehes diplomitööd «Revolutsiooniline noorsooliikumine sajandi alguses», vana kommunisti ja revolutsionääri Hendrik Alliku kirjutisest: noortööline ei lepi kirikliku leeriga, vaid tema tahab ilmalikku leeri, et teada saada, mis maailmas sünnib.

Miks olid esimesed just Väätsal? «Sest Paides olid need mehed, kes paistsid silma oma heasüdamlikkusega,» meenutab Väljas toonaseid parteijuhte.

«Mulle on sügavalt hingeliselt vastumeelne, kui suvepäevade kohta öeldakse võsaleer,» rõhutab Väljas sel päeval veel mitu korda.

Sama kehtib ka väljendite «punaparun» ja «endine» kohta. «Nende päevade tähtsus on suur: kui poleks olnud seda põlvkonda, seda maad, keelt ja kultuuri üleval hoidmas, võib olla oleks asjad Eestis olnud hoopis teised,» lausub Väljas.

Ajaloolise tõe huvides kohe paar täpsustust. Kuigi esimesi suvepäevalisi oli nimekirjas ja ühispildil 39, jõudis neist rahvakeeli võsaleeri siiski üks vähem. Kuuldavasti pandi ühele kodunt veto. Oli ka neid, kes varem leeris käinud.

Laupäeval ümber Väätsa koolihoone kõndides jõudsid suvepäevalised ajaloolist sündmust meenutava seinatahvli juurde.

(Päevade ristiisaks nimetatud Koidu, hiljem 9. Mai kolhoosi esimees Endel Lieberg selgitab, et tahvli avas Vaino Väljas suvepäevade 25. aastapäevaks, aga tundus nigel. «Seepärast tegime hiljem suurema ja ilusama. Keskkomitee pakkus, et parteijuht Rein Ristlaan tuleb seda avama. Mina ei võtnud seda omaks ja minu seisukoht jäi võidule: kord avatud tahvlit enam teist korda ei avatud,» ütleb Lieberg.)

Tahvlil seisab, et just siin peeti 11.– 16. juunini aastal 1957 esimesi suvepäevi.

«No ei saa olla! Esiteks kestsid meie suvepäevad vaid kolm päeva ja lõpp oli kindlalt 16. juuni,» arutavad suvepäevalised.

Just sellesama ajaloolise tõe huvides kihutame ühega neist, Saima Vellamaaga (pildil) koolimajast paari kilomeetri kaugusele kodunt vana bloknooti tooma.

Sellesse oli Saima poole sajandi eest pannud sinise tindipliiatsiga täpselt kirja suvepäevade kava.

I päev, 13. juuni

«Kommunistliku noorsooühingu ajaloost» – ELKNÜ KK I sekretär Vaino Väljas.

Kodukaunistamisest – Vaike Kotkas ENSV põllumajandusministeeriumist.

Tantsud, seltskondlikud mängud ja kombed – Ralbi.

II päev, 14. juuni

«Kommunistliku noore moraalne pale» – Elvi Tischler (partei rajoonikomiteest).

«Mida peab iga noormees ja neiu teadma oma isiklikust tervisest» – dr Pärn ja dr Braun.

Tants.

III päev, 15. juuni

«Mälestusi kommunistlike noorte võitlusest ja revolutsioonilisest tegevusest» – Olga Lauristin.

«Sõprus ja seltsimehelikkus» – perekonnaseisuametnik Mikk Tallinnast.

Tants.

Ja siis lõpupidu 16. juunil.

Saima sobrab mälus. Aastal 1957 oli ta 20. Töötas raamatukogus ja kuulus esimeste suvepäevade korralduskomiteesse koos kolme (9. Mai, Koidu ja 1. Mai) majandi esimehe ja komsomolisekretäri, rahvamaja juhataja ja külanõukogu esimehega.

Noored tulid kokku pärast tööpäeva ja tantsutunnid kestsid üle südaöö. Küllap oli väsitav aeg. Igatahes seisab samas märkmikus ka Saima märge: «Küll mul on uni…»

Arsti loengud olid poistele ja tüdrukutele eraldi (naistearst dr Pärna mäletavad paljud kindlasti). «Tegelikult olime vanuses 18 – 28, üks mees kindlasti vanemgi ja kindlasti olid mõnel ka lapsed,» meenutab Saima. «Minu teada oli üks paar, majandi praktikandid Sukamäed Tartust, koguni abielus.»

Kommetest räägiti näiteks, kuidas süüa ja….kuidas poisile korvi anda. Kohe tantsule palumise ajal korvi andes paned noormehe piinlikku olukorda. Niisiis – lähed noormehega tantsima, teed paar sammu ja siis palud vabandust (mõne sobiva põhjuse ikka leiad) ja lahkud põrandalt.

Aga kellega tema kursustel tantsis, Saimale ei meenu.

«Meie oleme 1. Mai tüdrukud,» hõikab Evi–Maie Toomla (pildil). (Eelmisel laupäeval olid kohal veel Maie Tüür ja Elve Toomela. Suvepäevadel käis neid 1. Mai kolhoosist kaheksa: Vaike, Meeta, Siiri, Endel ja Valja ka.) «Majand sõidutas meid igal õhtul lahtise veoauto kastis Lõõlast Väätsale ja tagasi. Lõpetamisel olid meil valged kleidid,» meenutab ta.

Lõõlas oli toona popp võrkpall. «Rahvamaja juures platsil ainult seda tagusimegi,» meenutab Toomla.

Aga suvepäevadel sporti ei tehtud. Loengupidajatest meenub Evi–Maiele Vaino Väljas. «Tema esinemine, šarm, võlus noori,» lausub ta. «Ega keegi meist siis mõelnud, et paneme aluse traditsioonile. Elasime momendile. Olime kõik ühtviisi vaesed, valged tennised ja valged sokid jalas, pembergkleit seljas.»

«Meie nõudmised olid ka teised,» lisab Saima.

Et saal oli väike, võis iga suvepäevaline kaasa võtta kaks külalist, kes kavaleri, kes ema–isa. Kellelegi meenub, et lõpuõhtut juhtis Alfred Tabun partei rajoonikomiteest (hilisem Türi keskkooli direktor – toim). «Selleks ajaks tehti koduõlut – õllejoomine oli väljas, aga pikad lauad, mille kolhoosi naised katsid, sees – ajaleheski oli sellest pilt,» mäletab Endel Lieberg.

Helgi Sarapuu (pildil) (ametilt zootehnik, toona ka komsomolisekretär, hiljem pikka aega külanõukogu esimees) teab lisada, et kui Väätsal peeti suvepäevade 10. aastapäeva pidu, anti talle käsk lauad katta. Tema tellis kõik toidud juba Türi sööklast.

Lõpetamisel sai iga suvepäevaline albumi kaaslaste fotodega. Laupäeval kinkis Helgi enda oma Eesti Rahva Muuseumile – abikaasa oma jääb perre alles.

Noorim suvepäevaline, toona 17aastane (18 sai ta juulis) Kaido Meidla (pildil) meenutab, et tema kaksikõde suvepäevadele ei võetud – peeti liiga nooreks. «Ongi, viis minutit minust noorem,» sõnab ta.

Kaidol oli selleks ajaks selja taga Väätsa 7klassiline kool, pärast mida pidas Koidu kolhoosis põllutöölise ametit – lihtsalt ei lastud majandist ära. Paidesse elama ja tööle pääses alles pärast sõjaväge.

Täpselt ei mäleta suvepäevade kohta rääkida temagi. Noormehed vist korrastasid Väätsa mõisa pargis olevat Musumäge. Aga kindlalt on meeles – pidulaud oli lookas! «Pidu korraldati ju kolme majandi peale, teab mitu siga ja pulli selle tarvis tapeti,» meenutab ta. «Praadi pakuti, magustoitu, süüa ja juua oli küll, minu mäletamist mööda olid napsupudelid ka.»

Laudade vahel oli tantsuruum. Rahvast oli palju, igasugu Paide ja Tallinna saksad olid kohal.

Nende peres kasvas seitse last: viis poissi ja kaks tüdrukut. Et isa–ema või õed–vennad oleksid suvepäevade lõpetamisel käinud, Kaido ei mäleta.

«Võsaleer» läbi, läks Kaido järgmisel aastal ka Türi kirikusse päris leeri. «Isa ütles, et kurat – kui käisid siin, lähed sinna ka,» ütleb Kaido. Ja kahtleb, kas leeriskäigust ikka tasub kirjutada.

Väätsalt alguse saanud suvepäevade tava jätkus. Näiteks 5. – 8. juulini 1977 peeti Rael Paide rajooni noorte XXI suvepäevi, milles osales 377 noort, neist töötavaid noori 154.

Rühmade vahel oli miniolümpia, isetegevusvõistlus ja karneval, võisteldi laagriplatsi kujundamises, olid kõnevõistlused. Noored tulid laagrisse ühtlases riietuses, ühesuguste peakatete või embleemidega.

Tavakohaselt kuulati loenguid tervisest, abieluküsimustest, võrreldi sotsialistlikku ja kapitalistlikku elulaadi. Kohtuti Suure Isamaasõja veterani, NSV Liidu kangelasega Konstantin Kazakoviga. Päevad lõpetas rongkäik läbi Paide Vallimäele 10. juulil, kirjutab Võitlev Sõna.

Viimase jutukese suvepäevade kohta leiame 6. juuli lehest aastal 1989 pealkirjaga «Suvepäevad kestavad edasi», kui peeti 33. suvepäevi.

28. septembril avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis näitus nõukogude noorte elust, avamisele on kutsutud kõik esimesed suvepäevalised.

Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtlik Spordiühing “Kalev” Tallinna Kalaspordiklubi

Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu “Kalev” siseujula

Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu “Kalev” siseujula avati Eesti NSV 25. aastapäeval, 21.07.1965

Kehakultuuri- ja Spordiühing “Kalev”

Valga 1. Keskkool

Halinga kolhoos

Ehitustööde Mehhaniseerimise Trust

1963-1985 ENSV Ehitusministeeriumi Vabariiklik Spetsialiseeritud Ehitustööde Mehhaniseerimise Trust

1985-1991 ENSV Ehitusministeeriumi Vabariiklik Spetsialiseeritud Ehitustööde Mehhaniseerimise Näidistrust

 

1963-1985 Республиканский Специализированный Трест „Строймеханизация“ Министерства Строительства ЭССР

1985-1991 Республиканский Опорно-Показательный Специализированный Трест „Строймеханизация“ Министерства Строительства ЭССР

Ajaleht “Rahva Hääl”

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee, Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu häälekandja „Rahva Hääl“ ilmus aastatel 1940 – 1995.

Ajaleht “Õhtuleht”

  • Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1944, nr 26 – 1945, nr 265)
  • EK(b)P Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1945 (nr 266) – 1988);
  • EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu ajaleht (1989);
  • EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Volikogu ajaleht (1989);
  • Tallinna linnaleht (1990)

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95htuleht

Eesti NSV Koolinoorte Spordiühing “Noorus”

Eesti NSV pioneeride IV vabariiklik kokkutulek

Eesti NSV pioneeride IV vabariiklik kokkutulek toimus 21.-26. 08. 1960. a. Vetlas

Eesti Kalatööstusliku Tootmiskoondise “Ookean” veteran

1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean”

1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение “Океан”

1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom” (Eesti Kalatööstus)

1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности “Эстрыбпром”

1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Estrõbprom”

1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Ookean”

1993-1995 Riiklik Aktsiaselts “Ookean”

Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee

Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom”

1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis „Ookean“

1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение „Океан“

1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis „Estrõbprom“ (Eesti Kalatööstus)

1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности „Эстрыбпром“

1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis „Estrõbprom“

1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis „Ookean“

1993-1995 Riiklik Aktsiaselts „Ookean“

Vabariiklik matk “Tunne oma kodumaad”

Ajaleht “Pärnu Kommunist”

Alljärgnev info pärineb ajaleht „Pärnu Postimees“ toimetajalt Kalev Vilgatsilt ning endiselt tegevtoimetajalt Iira Igastalt:

„ … See oli toimetuse oma rinnamärk, mis tehti vist juba Grodi (ajaleht „Pärnu Kommunist“ toimetaja Feodor Grodinski, ametis 31.08.1953-15.09.1977, lahkus seoses emigreerumisega Iisraeli) ajal ja seda ei antud isegi tööle tulles kohe.

Märgi kavandi autor oli hilisem ENSV teeneline ajakirjanik Arnold Kiil.

 „Pärnu Kommunisti“ kunagine ajakirjanik Mati Pedari teab, et see märk oli olemas juba enne 1971 aastat.

Põhimõtteliselt sai märgi iga toimetuse töötaja ning aastas veel 1-2 parimat kirjasaatjat.

1978 aastal väljastati viimased „kuldsed“ märgid, edaspidi olid „hõbedased“. Rinnamärk oli ka logo eest, mida kasutati ka vimplil ja vist ka toimetuse aukirjadel või kui siis sirpi ja vasarat või muud tolleaegset sümboolikat ei tahetud kasutada. Vimpleid ja rinnamärke anti ka eriti tublidele kirjasaatjatele. Rinnamärke vist lausa registreeriti nagu praegu vapimärke …

Märk kaotas oma aktuaalsuse, kui jaanipäevast 1988 muutus ajaleht „Pärnu Kommunist“ ajaleheks „Pärnu Postimees“. …“

Ajakiri “Nõukogude Õigus”

„Nõukogude Õigus“ oli 1967-1989 a. ilmunud juriidiline bülletään, milles Eesti õigusteadlased ja –asutuste töötajad avaldasid oma uurimistulemusi ning vahetasid rakenduskogemusi.

1990 a. nimetati ajakiri ringi „Eesti Juristiks“, see ilmus aastani 1994.

Eesti NSV Matkaföderatsioon

Eesti NSV teeneline

Meeskoor “Tarm”

Autotranspordibaasi nr. 21 (Tapa) a/ü klubi Meeskoor „Tarm“ loodi aastal 1964 ja lõpetas oma tegevuse 1994 aastal.

Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee

Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee.