Paide Teede Remondi ja Ehituse Valitsus
“Haridustöö eesrindlane”
Tartu 2. Keskkool
“Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Sotsialistliku võistluse tublim”
Eesti Merelaevandus
“Nõukogude kaubanduse eesrindlane”
Ülenurme Keskkool
Eesti NSV Riiklik Töökomitee
Eesti NSV teeneline sporditegelane
Ehitusmaterjalide Tehas “Männiku”
Eesti NSV Ehitusministeerium
Eesti NSV Üldlaulupeo Peakomisjon
“Vabariigi suurte saakide meister”
XII Üldlaulupidu
Nõukogude Eesti 1947. aasta üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu, toimus 28. ja 29. juunil 1947 a. Tallinnas
Eesti NSV meister
Teeneline kolhoosnik
XIII Üldlaulupidu
Õisu sovhoos
Halinga kolhoos
Viljandi 1. Keskkool
C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkool
Viljandi 4. Keskkool
Eesti olümpiaspordi konverents 1989
Eesti NSV Looduskaitse Valitsus
Pärnu-Jaagupi Keskkool
Eesti NSV Ajakirjanike Liit
“Tasuja” kolhoos
Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium
Teenuse kolhoos
“Rahva Hääl” kolhoos
Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee
Eesti NSV Külavolinik
Kullamaa kolhoos
Kirna kolhoos
“Eesti NSV spordiehituste rajaja”
Tartu Linna Kehakultuuri- ja Spordikomitee
Valgjärve kolhoos
Vigala kolhoos
Eesti NSV Teenindusministeerium
XIV Üldlaulupidu
ÜVSÜ “Lokomotiiv” Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Nõukogu
Üleliidulise Vabatahtliku Spordiühingu „Lokomotiiv“ Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Nõukogu
1953. a. asutati Üleliidulise Vabatahtliku Spordiühingu “Lokomotiiv” Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Nõukogu. Ühingu liikmeskonna moodustasid eeskätt raudteelased.
1956 – 1963 oli organisatsiooni nimeks Üleliidulise Vabatahtliku Spordiühingu “Lokomotiiv” Eesti Raudtee Nõukogu.
1963. aastast taas “Lokomotiivi” Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Nõukogu.
Likvideeriti 1996. a. algul.
Tõrva Keskkool
XV Üldlaulupidu
XVI Üldlaulupidu
“Avariideta töö eest”
Esimene Tallinna linna “Ohutu liikluse” konkurss
“Rahva Võit” kolhoos
Vabariiklik ohutu liikluse konkurss (1964)
Vabariiklik ohutu liikluse konkurss
Et haarata üldsust kaasa aktiivsesse võitlusse liiklusohutuse tagamiseks ja -õnnetuste vältimiseks, korraldab Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. märtsist kuni 1. oktoobrini k. a. vabariikliku ohutu liikluse konkursi. Vastavalt põhimäärusele võtavad konkursist osa automajandile kollektiivid ja nende autojuhid. Väikeste automajandile autojuhid lülituvad konkurssi individuaalselt ühiskondlike autoinspektorite (ÜAI) nõukogude kaudu. Vastavalt põhimäärusele loetakse tingimuste täitjaks see, kes kokku võttes saavutab 250 punkti. . Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee võttis vastu otsuse ohutu liikluse konkursi kohta. Selles tehakse kõigile automajanditele, asutustele ja ettevõtetele, kellel on autod, ülesandeks kindlustada oma autojuhtide 100-protsendiline osavõtt konkursist. Sama otsusega moodustati konkursi läbiviimiseks organiseerimiskomisjon (esimees E. Egisman) ja tulemuste kindlakstegemiseks žürii (esimees M. Hendrikson). Täitevkomitee otsuse kohaselt automajandeis, kus oli üle viie autojuhi, lülitutakse konkurssi kollektiivselt. Seal moodustatakse žürii ametiühingukomitee otsusega, kolhoosis aga juhatuse otsusega Zürii võtab autojuhtidelt vastu avaldusi konkursist osavõtuks, arvestab tulemusi ning teeb kokkuvõtteid. Samuti peab žürii esitama organiseerimiskomisjonile aruanded automajandile autojuhtide ja konkursile ilmunute arvu kohta 1. märtsil, 20. märtsil ning 15. juulil k. a. ÜAI nõukogu moodustab žürii konkursi tulemuste arvestamiseks. Samuti on nõukogul õigus organiseerida territoriaalseid žüriisid ühiskondlike autoinspektorite brigaadide juurde või väikeste automajandile gruppide viisi. Need žüriid alluvad oma tegevuses ÜAI nõukogu žüriile. Kui ÜAI nõukogu seda taotleb, võib rajooni žürii erandjuhtudel eraldi asuvate väikeste automajandile autojuhte suunata konkursist osavõtuks suuremate automajandile žüriide juurde. Sel juhul peaks žürii koosseisu kuuluma ka vastava automajandi esindaja. Väikese automajandi autojuhtide avaldused konkursist osavõtuks peab juhtkond esitama rajooni organiseerimiskomisjonile 1. märtsiks, kuid mitte hiljem kui 15. märtsiks. Komisjon suunab avaldused arvestuste tegemiseks edasi ÜAI nõukogu žüriile. Täitevkomitee otsuses täpsustatakse konkursi põhimääruse 8. punkti alapunkti 4 nii, et igakordse kolmetunnilise osavõtu eest Riikliku Autoinspektsiooni või rajooni ÜAI nõukogu üritusest arvestatakse inimesele 3 punkti, seega iga tunni eest üks punkt. Neid, kes saavutasid vähemalt 300 punkti, samuti konkursi aktiviste-organisaatoreid autasustatakse vastavalt põhimäärusele rajooni täitevkomitee otsuse alusel rinnamärgiga «Vabariikliku ohutu liikluse konkurss». Rajooni täitevkomitee teeb kõigile automajandile direktoritele ja ametiühingukomiteedele ning kolhooside juhatustele kohuseks märkida lõppkokkuvõtete tegemisel ära kõik need autojuhid, kes on täitnud vastavad tingimused, s. o. saanud 250 punkti. Neid autasustatakse aukirjade või hinnaliste mälestusesemetega. Täitevkomitee otsustas eraldada rajooni eelarve reservfondist 500 rubla 50 parima autojuhi konkursist osavõtja premeerimiseks. Rajooni täitevkomitee premeerib rajooni žürii ettepanekul neid autojuhte, kes on saanud vähemalt 310 punkti ja eesrindlikke aktiviste-organisaatoreid, kes kindlustasid oma tööga konkursi eduka kulgemise. Konkursi tingimused täitnud igast 200-st autojuhist esitatakse üks vabariiklikule žüriile preemia saamiseks. Rakvere Rajooni Täitevkomitee, lähtudes žürii ettepanekust, määrab automajandile seast kindlaks I, II ja III kohale tulnud, keda autasustatakse vastavate diplomitega. Eelolevat aega on tarvis kasutada selleks, et õigeaegselt vormistada iga osavõtt ja hoolitseda, et konkursist ei jääks eemale ükski autojuht.
J. Vaimets
Ohutu liikluse konkursi rajooni organiseerimiskomisjoni liige
Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 17, 11 veebruar 1964
Tallinna Raudbetoondetailide Tehas
Vändra Keskkool
Eesti NSV Looduskaitse Selts
ÜVSÜ “Tööjõureservid” Eesti Vabariiklik Nõukogu
“Kevade” kolhoos
“Vambola” kolhoos
Teede Remondi ja Ehituse Trust
Klaasi- ja puidutöötlemise kombinaat “Järvakandi Tehased”
XVII Üldlaulupidu
XVIII Üldlaulupidu
“Eesti NSV metsamajanduse eesrindlane”
XIX Üldlaulupidu
Eesti NSV 1980. a üldlaulupidu toimus 5. – 6. juulini Tallinnas
Tartu Asfaltbetooni Tehas
XX Üldlaulupidu
Eesti NSV Aianduse ja Mesinduse Selts
Kehra Keskkool (1)
Tehas “Dvigatel”
V. I. Lenini nim. Riiklik Liidutehas „Dvigatel“
Külanõukogu saadik
Eesti NSV Küla Töörahva Saadikute Nõukogu saadiku rinnamärk
Kehra Keskkool (2)
Eesti Telegraafiagentuur
Ajaleht “Edasi” (1)
XXI Üldlaulupidu
VII Tantsupidu
Nõukogude-Parteikool (XI lend)
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Nõukogude-Parterikool.
Rinnamärk kuulus Harry Veskiojale.
EKP XIX Kongress
Eestimaa Kommunistliku Partei XIX Kongress toimus 31.01-01.02. 1986 aastal Tallinnas
Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordiseltsi “Dünamo” Eesti Vabariiklik Nõukogu
Kehakultuuri-spordiühing “Dünamo” Eesti organisatsioon asutati 20.09.1940. Struktuurselt allus Eesti organisatsioon asutamisest peale “Dünamo” Kesknõukogule Moskvas ja oli kohustatud põhiliselt teenindama ENSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi ja ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee süsteeme. “Dünamo” Eesti organisatsioon koosnes kehakultuuri kollektiividest ja kehakultuuri gruppidest täiskasvanutele ja “Noordünamolase” kehakultuuri kollektiividest noortele.
Esimestel aastatel harrastati Eesti organisatsioonis järgmisi spordialasid: jalgpalli, jääpalli, jäähokit, purjetamist, jääpurjetamist, kergejõustikku, ujumist, suusatamist, kiiruisutamist, iluuisutamist, tõstmist, klassikalist maadlust, vabamaadlust, sambomaadlust, poksi, võrkpalli, korvpalli, tennist, lauatennist, jalgrattasporti, sportlikku võimlemist, kunstilist võimlemist, laskmist ja malet. Hiljem on juurde tulnud: kabe, jahilaskmine, vibulaskmine, aerutamine, sõudmine, tuletõrje rakendussport ja ratsasport. Organisatsiooni juhtis 45-liikmeline nõukogu ning selle hulgast valiti 15-liikmeline presiidium. Esimeheks oli ENSV Ühiskondliku Korra Kaitse minister V.Ani.
1966. aastal oli “Dünamo” vabariikliku organisatsiooni koosseisus 31 algorganisatsiooni, neist 8 ühendatud kehakultuuri kollektiivi, 12 kehakultuuri kollektiivi, 11 kehakultuuri gruppi ja veel 10 “Noordünamolase” kehakultuuri kollektiivi. 1968. aastal oli 32 algorganisatsiooni ja 8 “noordünamolase” kehakultuuri kollektiivi.
Juhtivaks spordisektsiooniks oli “Dünamos” laskmine. 1966. aastal oli “Dünamol” 12 spordibaasi, neist Tallinnas 7. 1969. a valmis Otepää suusabaas. Ühiskondlikus korras ehitati spordisaale sõjaväeosades.
“Dünamo” poolt organiseeriti spetsialiseeritud laste- ja noorsoospordikoole. KS “Dünamo” EV Nõukogu alluvuses on suusavabrik, kelle põhitoodeteks on suusad ja tennisereketid.
1995. aastal reorganiseeriti spordiühinguks Põhja Kotkas.
Spordiühingu “Spartak” Eesti Vabariiklik Nõukogu
Eesti NSV Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
- detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
- mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
- august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
- aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
- juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
- märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud
ELKNÜ Keskkomitee märk “Konkursi võitja”
Eesti Surguti Teedeehitustrust (1)
Eesti Surguti Teedeehitustrust (2)
Eesti NSV Kolhoosnikute Vabatahtlik Spordiühing “Kolhoosnik”
- detsember 1946 – Asutati vabatahtlik spordiselts “Jõud”
- mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks “Kolhoosnik”
- august 1956 – Moodustati taas spordiühing “Jõud”
- aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
- juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
- märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud
Tartu Ülikooli Spordiklubi
Viimsi Keskkool
“Eesti Merelaevanduse veteran”
Eesti NSV Teenindusministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsus
ELKNÜ XX Kongress
ELKNÜ Pärnu veteran
Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu asutamisaastaks loeti selle tegutsemise ajal 1920. aastat, kui Tallinnas asutati Üle-Eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing, mis luges end Kommunistliku Noorsoointernatsionaali sektsiooniks ja mis suleti 1921. aastal riigivastase tegevuse tõttu.
ELKNÜ Keskkomitee noortelaager “Noorus”
Kuldre kolhoos
“Kommunist” sovhoos
IX Tantsupidu
X Tantsupidu
Eesti NSV 1973 a. rahvatantsupidu toimus 30. juuni – 1. juuli Tallinnas, Komsomoli nim. staadionil
“Sõprus” kolhoos (Hiiumaa rajoon) (1)
Tartu Laulupidu 1959
Toimus 27. – 28. juunil 1959. aastal.
Tähistati üldlaulupidude 90. aastapäeva
Tartu Riikliku Ülikooli spordiklubi 75. aastapäev
Tallinna Polütehnilise Instituudi Spordiklubi (1)
“Kommunaalmajanduse eesrindlane”
Haapsalu 1. Keskkool
Tartu 1969. a. juubelilaulupidu
Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek
Eesti NSV koolinoorte II laulu- ja tantsupidu
Eesti NSV koolinoorte II laulu- ja tantsupidu toimus Tallinnas, 24. – 25. juunil 1967. aastal
Nõo Keskkool (1)
“Kommunaal-elukondliku teenindamise eesrindlane”
“Kaubanduse veteran”
Eesti Kaubandusveteranide Selts
Mõningatel andmetel ka Eesti Kaubandusveteranide Vabariiklik Selts
H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnikatehas
Tehas alustas tegevust 1. augustil 1958.a. Tallinna Pooljuhttakistuste Tehase nime all (likvideeritud Tallinna Tuletikuvabriku territooriumil). 1959.a. sai uueks nimeks Hans Pöögelmanni nim Tallinna Raadiotehnika Tehas. 1966.a. läks tehas üleliidulisse alluvusse ja nimetati ümber H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehaseks.
1958-1959 ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse Tallinna Pooljuhttakistuste Tehas
1965-1966 NSVL Elektroonikatööstuse Ministeeriumi H. Pöögelmanni nim. Raadiotehnika Tehas
1966-1991 NSVL Elektroonikatööstuse Ministeeriumi H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnika Tehas
Eesti NSV 20. aastapäev
Eesti NSV koolinoorte III laulu- ja tantsupidu
Eesti NSV III koolinoorte laulu- ja tantsupidu, toimus 23. – 25. juuni 1972. a. Tallinnas
Eesti NSV koolinoorte IV laulu- ja tantsupidu
Eesti NSV IV koolinoorte laulu- ja tantsupidu, toimus 1. – 3. juuli 1977. a. Tallinnas
“Sõprus” kolhoos (Hiiumaa rajoon) (2)
“Külvaja” kolhoos
Eesti NSV 40. aastapäev
I Gaudeamus
Nõo Keskkool (2)
Kingissepa Keskkool (1)
Viktor Kingissepa nim. Kingissepa Keskkool
1865–1917 Kuressaare Poeglaste Gümnaasium
1918 ja 1941–44 Kuressaare Gümnaasium
1919–22 Saaremaa Eesti Segagümnaasium
1922–37 Saaremaa Ühisgümnaasium
1937–40 Saaremaa Gümnaasium
1940–41 ja 1947–48 Kuressaare Keskkool
1945–47 Saaremaa Keskkool
1949–52 V. Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool
1952–78 V. Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool
1978–88 V. Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool
1988–93 Kuressaare 1. Keskkool
1993 aastast taas Saaremaa Ühisgümnaasium
http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saaremaa_%C3%BChisg%C3%BCmnaasium
Kingissepa Keskkool (2)
Viktor Kingissepa nim. Kingissepa Keskkool
1865–1917 Kuressaare Poeglaste Gümnaasium
1918 ja 1941–44 Kuressaare Gümnaasium
1919–22 Saaremaa Eesti Segagümnaasium
1922–37 Saaremaa Ühisgümnaasium
1937–40 Saaremaa Gümnaasium
1940–41 ja 1947–48 Kuressaare Keskkool
1945–47 Saaremaa Keskkool
1949–52 V. Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool
1952–78 V. Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool
1978–88 V. Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool
1988–93 Kuressaare 1. Keskkool
1993 aastast taas Saaremaa Ühisgümnaasium
http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saaremaa_%C3%BChisg%C3%BCmnaasium
Tallinna Polütehnilise Instituudi Spordiklubi (2)
III Gaudeamus
III Balti liiduvabariikide üliõpilaste laulu- ja tantsupidu „Gaudeamus“ toimus 1967 aastal Tartus.
Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näitus
Kiviõli 1. Keskkool
“Esimene Mai” kolhoos
N.B. Ei ole täit kindlust, et selle märgi puhul on tegemist „Esimene Mai“ kolhoosi rinnamärgiga, kuid nii roosi sümbol, kui ka M-täht (Mai) annavad tunnistust, et see on siiski võimalik.
Estonian Shipping Company
IV Gaudeamus
Näitus “Valmistatud Poolas” (Tallinn 1973)
Rakvere Teede Remondi ja Ehituse Valitsus
Eesti NSV Vabatahtlik Spordiühing “Jõud” (1)
- detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
- mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
- august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
- aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
- juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
- märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud
Tapa 1. Keskkool
VI Gaudeamus
VI Balti liiduvabariikide üliõpilaste laulu- ja tantsupidu „Gaudeamus“ toimus 1974 aastal Tartus ja Põlvas
Pärnu 1. Keskkool
Tootmiskoondis “Norma”
Kombinaat “Eesti Kaubandustehnika”
Eesti NSV Vabatahtlik Spordiühing “Jõud” (2)
- detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
- mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
- august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
- aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
- juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
- märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud
Pärnu 2. Keskkool (1)
Lydia Koidula nim. Pärnu 2. Keskkool
PLKK: Pärnu Lydia Koidula Kool
Ajalugu (lühendatult):
1940 – Pärnu II Keskkool
1941 – Pärnu II Gümnaasium
1944 -1945 Pärnu II Keskkool
26.detsembril 1944. a anti koolile ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 425 Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool.
1951 a. koolis juures alustas tööd üks I klass.
1952 a. 1.septembrist segakool. Pärnu Linna TSN TK otsusega muudeti Pärnu I ja II Keskkool segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass).
1954 – KOKORAA (Koidula kooli raadio) asutamise aasta. Korrapäraselt läksid saated eetrisse alates 1955.aastast.
1961 – Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool.
1964 – toimus I Koidula kooli konverents (KOKOKO), mis oli keemiateemaline.
1966 – juunikuus anti luba avada II Keskkoolis esimene matemaatikaklass.
1969 – sügisest lubatakse matemaatika kallakuga klassi asemel avada esimene matemaatika-füüsika eriklass.
1973 – tööd alustas esimene vene keele ja kirjanduse klass.
1979 a. kolis kool äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt.
1981 – sügisel anti käiku kooli uus võimla.
1982 – detsembris sai valmis kooli ujula.
1984 – komplekteeriti koolis esimene sõjalise algõpetuse klass (lõpetas 3 lendu).
1989 – vene keele ja kirjanduse klassi asemele moodustati humanitaarklass, alustas tööd bioloogia-keemia klass.
1995 aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium.
http://koidulag.edu.ee/ajalugu.html
VII Gaudeamus
Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtlik Spordiühing “Kalev”
Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu “Kalev” 25. aastapäev
Eesti NSV Ametiühingute VSÜ “Kalev” Eesti Vabariiklik Auto-Motoklubi
VIII Gaudeamus
Põlva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus
Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtlik Spordiühing “Kalev” Tallinna Kalaspordiklubi
Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu “Kalev” Tallinna Jahtklubi
Eesti Orhideekaitse Klubi
Eesti Orhideekaitse Klubi asutati 1985. aastal, eesmärgiks kaasa aidata Eesti looduslike orhideede püsimisele.
Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu “Kalev” siseujula
Kehakultuuri- ja Spordiühing “Kalev”
100 aastat Kreenholmi streigist
Tallinna Aparaaditehas
Tallinna Koolinoorte Sportlike Ürituste Nõukogu
Eesti NSV Koolinoorte Spordiühing “Noorus”
Eesti NSV Spordiühingute ja Organisatsioonide Liidu Harju Rajooni Nõukogu
IX Gaudeamus
Balti liiduvabariikide üliõpilaste laulu- ja tantsupidu „Gaudeamus-IX“
Segakoor “Helin”
Naiskoor “Cantare”
Naha- ja Jalatsite Tootmiskoondis “Kommunaar”
1963-1979 Naha- ja Jalatsite Tootmiskoondis „Kommunaar”
1979-1991 Naha- ja Jalatsitootmiskoondis „Kommunaar”
Asus Tallinnas, Laki tn. 12
Naiskoor “Mai”
Tallinna Tööstuskaubastu (1)
Laskespordiklubi “Tselluloos”
Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee
Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee
Tallinna Tööstuskaubastu (2)
Tallinna Ekskavaatoritehas
ALMAVÜ Mälumängud
Tallinn-Tartu linnavõistlus mälumängus
10 aastat Väätsa suvepäevadest
Esimesed noorte suvepäevad toimusid 13. – 16. juunil 1957. aastal Paide rajoonis Väätsal. Alljärgnev Arnika Tegelmanni artikkel „Suvepäevade tava jäi nõukogude aega“ ilmus „Järva Teatajas“ 16. juunil 2007.a.
Täna täpselt 50 aastat tagasi olid Väätsa koolimaja saalis pikad lauad, nende taga peomeeleolus 38 noort inimest, et tähistada Eesti esimeste noorte suvepäevade lõppu.
Eelmisel laupäeval kohtusid noored Väätsal taas, et meenutada.
Esimeste suvepäevaliste ette astub suvepäevade algataja (poole sajandi eest 26aastane) Vaino Väljas. Meenutab, et ammutas suvepäevade idee tudengipõlvest, tehes diplomitööd «Revolutsiooniline noorsooliikumine sajandi alguses», vana kommunisti ja revolutsionääri Hendrik Alliku kirjutisest: noortööline ei lepi kirikliku leeriga, vaid tema tahab ilmalikku leeri, et teada saada, mis maailmas sünnib.
Miks olid esimesed just Väätsal? «Sest Paides olid need mehed, kes paistsid silma oma heasüdamlikkusega,» meenutab Väljas toonaseid parteijuhte.
«Mulle on sügavalt hingeliselt vastumeelne, kui suvepäevade kohta öeldakse võsaleer,» rõhutab Väljas sel päeval veel mitu korda.
Sama kehtib ka väljendite «punaparun» ja «endine» kohta. «Nende päevade tähtsus on suur: kui poleks olnud seda põlvkonda, seda maad, keelt ja kultuuri üleval hoidmas, võib olla oleks asjad Eestis olnud hoopis teised,» lausub Väljas.
Ajaloolise tõe huvides kohe paar täpsustust. Kuigi esimesi suvepäevalisi oli nimekirjas ja ühispildil 39, jõudis neist rahvakeeli võsaleeri siiski üks vähem. Kuuldavasti pandi ühele kodunt veto. Oli ka neid, kes varem leeris käinud.
Laupäeval ümber Väätsa koolihoone kõndides jõudsid suvepäevalised ajaloolist sündmust meenutava seinatahvli juurde.
(Päevade ristiisaks nimetatud Koidu, hiljem 9. Mai kolhoosi esimees Endel Lieberg selgitab, et tahvli avas Vaino Väljas suvepäevade 25. aastapäevaks, aga tundus nigel. «Seepärast tegime hiljem suurema ja ilusama. Keskkomitee pakkus, et parteijuht Rein Ristlaan tuleb seda avama. Mina ei võtnud seda omaks ja minu seisukoht jäi võidule: kord avatud tahvlit enam teist korda ei avatud,» ütleb Lieberg.)
Tahvlil seisab, et just siin peeti 11.– 16. juunini aastal 1957 esimesi suvepäevi.
«No ei saa olla! Esiteks kestsid meie suvepäevad vaid kolm päeva ja lõpp oli kindlalt 16. juuni,» arutavad suvepäevalised.
Just sellesama ajaloolise tõe huvides kihutame ühega neist, Saima Vellamaaga (pildil) koolimajast paari kilomeetri kaugusele kodunt vana bloknooti tooma.
Sellesse oli Saima poole sajandi eest pannud sinise tindipliiatsiga täpselt kirja suvepäevade kava.
I päev, 13. juuni
«Kommunistliku noorsooühingu ajaloost» – ELKNÜ KK I sekretär Vaino Väljas.
Kodukaunistamisest – Vaike Kotkas ENSV põllumajandusministeeriumist.
Tantsud, seltskondlikud mängud ja kombed – Ralbi.
II päev, 14. juuni
«Kommunistliku noore moraalne pale» – Elvi Tischler (partei rajoonikomiteest).
«Mida peab iga noormees ja neiu teadma oma isiklikust tervisest» – dr Pärn ja dr Braun.
Tants.
III päev, 15. juuni
«Mälestusi kommunistlike noorte võitlusest ja revolutsioonilisest tegevusest» – Olga Lauristin.
«Sõprus ja seltsimehelikkus» – perekonnaseisuametnik Mikk Tallinnast.
Tants.
Ja siis lõpupidu 16. juunil.
Saima sobrab mälus. Aastal 1957 oli ta 20. Töötas raamatukogus ja kuulus esimeste suvepäevade korralduskomiteesse koos kolme (9. Mai, Koidu ja 1. Mai) majandi esimehe ja komsomolisekretäri, rahvamaja juhataja ja külanõukogu esimehega.
Noored tulid kokku pärast tööpäeva ja tantsutunnid kestsid üle südaöö. Küllap oli väsitav aeg. Igatahes seisab samas märkmikus ka Saima märge: «Küll mul on uni…»
Arsti loengud olid poistele ja tüdrukutele eraldi (naistearst dr Pärna mäletavad paljud kindlasti). «Tegelikult olime vanuses 18 – 28, üks mees kindlasti vanemgi ja kindlasti olid mõnel ka lapsed,» meenutab Saima. «Minu teada oli üks paar, majandi praktikandid Sukamäed Tartust, koguni abielus.»
Kommetest räägiti näiteks, kuidas süüa ja….kuidas poisile korvi anda. Kohe tantsule palumise ajal korvi andes paned noormehe piinlikku olukorda. Niisiis – lähed noormehega tantsima, teed paar sammu ja siis palud vabandust (mõne sobiva põhjuse ikka leiad) ja lahkud põrandalt.
Aga kellega tema kursustel tantsis, Saimale ei meenu.
«Meie oleme 1. Mai tüdrukud,» hõikab Evi–Maie Toomla (pildil). (Eelmisel laupäeval olid kohal veel Maie Tüür ja Elve Toomela. Suvepäevadel käis neid 1. Mai kolhoosist kaheksa: Vaike, Meeta, Siiri, Endel ja Valja ka.) «Majand sõidutas meid igal õhtul lahtise veoauto kastis Lõõlast Väätsale ja tagasi. Lõpetamisel olid meil valged kleidid,» meenutab ta.
Lõõlas oli toona popp võrkpall. «Rahvamaja juures platsil ainult seda tagusimegi,» meenutab Toomla.
Aga suvepäevadel sporti ei tehtud. Loengupidajatest meenub Evi–Maiele Vaino Väljas. «Tema esinemine, šarm, võlus noori,» lausub ta. «Ega keegi meist siis mõelnud, et paneme aluse traditsioonile. Elasime momendile. Olime kõik ühtviisi vaesed, valged tennised ja valged sokid jalas, pembergkleit seljas.»
«Meie nõudmised olid ka teised,» lisab Saima.
Et saal oli väike, võis iga suvepäevaline kaasa võtta kaks külalist, kes kavaleri, kes ema–isa. Kellelegi meenub, et lõpuõhtut juhtis Alfred Tabun partei rajoonikomiteest (hilisem Türi keskkooli direktor – toim). «Selleks ajaks tehti koduõlut – õllejoomine oli väljas, aga pikad lauad, mille kolhoosi naised katsid, sees – ajaleheski oli sellest pilt,» mäletab Endel Lieberg.
Helgi Sarapuu (pildil) (ametilt zootehnik, toona ka komsomolisekretär, hiljem pikka aega külanõukogu esimees) teab lisada, et kui Väätsal peeti suvepäevade 10. aastapäeva pidu, anti talle käsk lauad katta. Tema tellis kõik toidud juba Türi sööklast.
Lõpetamisel sai iga suvepäevaline albumi kaaslaste fotodega. Laupäeval kinkis Helgi enda oma Eesti Rahva Muuseumile – abikaasa oma jääb perre alles.
Noorim suvepäevaline, toona 17aastane (18 sai ta juulis) Kaido Meidla (pildil) meenutab, et tema kaksikõde suvepäevadele ei võetud – peeti liiga nooreks. «Ongi, viis minutit minust noorem,» sõnab ta.
Kaidol oli selleks ajaks selja taga Väätsa 7klassiline kool, pärast mida pidas Koidu kolhoosis põllutöölise ametit – lihtsalt ei lastud majandist ära. Paidesse elama ja tööle pääses alles pärast sõjaväge.
Täpselt ei mäleta suvepäevade kohta rääkida temagi. Noormehed vist korrastasid Väätsa mõisa pargis olevat Musumäge. Aga kindlalt on meeles – pidulaud oli lookas! «Pidu korraldati ju kolme majandi peale, teab mitu siga ja pulli selle tarvis tapeti,» meenutab ta. «Praadi pakuti, magustoitu, süüa ja juua oli küll, minu mäletamist mööda olid napsupudelid ka.»
Laudade vahel oli tantsuruum. Rahvast oli palju, igasugu Paide ja Tallinna saksad olid kohal.
Nende peres kasvas seitse last: viis poissi ja kaks tüdrukut. Et isa–ema või õed–vennad oleksid suvepäevade lõpetamisel käinud, Kaido ei mäleta.
«Võsaleer» läbi, läks Kaido järgmisel aastal ka Türi kirikusse päris leeri. «Isa ütles, et kurat – kui käisid siin, lähed sinna ka,» ütleb Kaido. Ja kahtleb, kas leeriskäigust ikka tasub kirjutada.
Väätsalt alguse saanud suvepäevade tava jätkus. Näiteks 5. – 8. juulini 1977 peeti Rael Paide rajooni noorte XXI suvepäevi, milles osales 377 noort, neist töötavaid noori 154.
Rühmade vahel oli miniolümpia, isetegevusvõistlus ja karneval, võisteldi laagriplatsi kujundamises, olid kõnevõistlused. Noored tulid laagrisse ühtlases riietuses, ühesuguste peakatete või embleemidega.
Tavakohaselt kuulati loenguid tervisest, abieluküsimustest, võrreldi sotsialistlikku ja kapitalistlikku elulaadi. Kohtuti Suure Isamaasõja veterani, NSV Liidu kangelasega Konstantin Kazakoviga. Päevad lõpetas rongkäik läbi Paide Vallimäele 10. juulil, kirjutab Võitlev Sõna.
Viimase jutukese suvepäevade kohta leiame 6. juuli lehest aastal 1989 pealkirjaga «Suvepäevad kestavad edasi», kui peeti 33. suvepäevi.
28. septembril avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis näitus nõukogude noorte elust, avamisele on kutsutud kõik esimesed suvepäevalised.
Paide rajooni Kehakultuuri- ja Spordikomitee
Eesti NSV Kergejõustiku Föderatsioon
Eesti Raadiospordi Föderatsioon
Eesti NSV Autospordi Föderatsioon
Eesti NSV Lennuspordi Föderatsioon
Eesti NSV Tõstespordi Föderatsioon
Naiskoor “Heli”
Eesti NSV Võrkpalli Föderatsioon
Võhma kolhoos
Pärnu 2. Keskkool (2)
Lydia Koidula nim. Pärnu 2. Keskkool
PLKK: Pärnu Lydia Koidula Kool
Ajalugu (lühendatult):
1940 – Pärnu II Keskkool
1941 – Pärnu II Gümnaasium
1944 -1945 Pärnu II Keskkool
26. detsembril 1944. a. anti koolile ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 425 Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool.
1951 a. koolis juures alustas tööd üks I klass.
1952 a. 1. septembrist segakool. Pärnu Linna TSN TK otsusega muudeti Pärnu I ja II Keskkool segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass).
1954 – KOKORAA (Koidula kooli raadio) asutamise aasta. Korrapäraselt läksid saated eetrisse alates 1955.aastast.
1961 – Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool.
1964 – toimus I Koidula kooli konverents (KOKOKO), mis oli keemiateemaline.
1966 – juunikuus anti luba avada II Keskkoolis esimene matemaatikaklass.
1969 – sügisest lubatakse matemaatika kallakuga klassi asemel avada esimene matemaatika-füüsika eriklass.
1973 – tööd alustas esimene vene keele ja kirjanduse klass.
1979 a. kolis kool äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt.
1981 – sügisel anti käiku kooli uus võimla.
1982 – detsembris sai valmis kooli ujula.
1984 – komplekteeriti koolis esimene sõjalise algõpetuse klass (lõpetas 3 lendu).
1989 – vene keele ja kirjanduse klassi asemele moodustati humanitaarklass, alustas tööd bioloogia-keemia klass.
1995 aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium.
http://koidulag.edu.ee/ajalugu.html
Naiskoor “Kannel”
Tallinna Pioneeride Palee
Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean”
1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean”
1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение “Океан”
1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom” (Eesti Kalatööstus)
1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности “Эстрыбпром”
1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Estrõbprom”
1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Ookean”
1993-1995 Riiklik Aktsiaselts “Ookean”
Eesti NSV Iluvõimlemise Föderatsioon
Valga 1. Keskkool
Eesti NSV pioneeride II vabariiklik kokkutulek
Eesti NSV Jalgpalliföderatsioon
Eesti NSV Väravpalli Föderatsioon
Kõpu kolhoos
Eesti NSV Ratsaspordi Föderatsioon
Eesti NSV Moodsa Viievõistluse Föderatsioon
Eesti NSV Suusaspordi Föderatsioon
Segakoor “Kaja”
Tartu tööveteranide segakoor „Kaja“
Eesti Suusaliit
“Elamu- ja kommunaalmajanduse eesrindlane”
Segakoor “Helitron”
Segakoor “Tuljak”
Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMMTUI) segakoor “Tuljak”
Tallinna Toidukaubastu
Eesti Suusaliidu 70. aastapäev
Eesti NSV Sportvõimlemise Föderatsioon
Eesti NSV Jalgrattaspordi Föderatsioon
Segakoor “Ilmatar”
Eesti NSV pioneeride III vabariiklik kokkutulek
Eesti NSV pioneeride IV vabariiklik kokkutulek
Tallinna I Toidukaubastu
Rõngu sovhoos
Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut
Eesti NSV Jäähokiföderatsioon
Eesti NSV Aerutamisföderatsioon
Eesti NSV Rahvavõimlemise Föderatsioon
Moodustati 1984. aastal. Eesmärgiks oli koordineerida ja juhtida kogu massilist võimlemisharrastust vabariigis.
Eesti NSV Allveespordi Föderatsioon
Tallinna Tuletõrje Ühingu Segakoor “Sõprus”
M. Lüdigi nim. Meeskoor
Pärnu Tarbijate Kooperatiivi M. Lüdigi nimeline meeskoor.
Aastast 1985 Eesti NSV teeneline meeskoor.
Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon
Tallinna II Toidukaubastu (1)
Tallinna Tootmiskoondis “Talleks”
Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium
“Eesti Energia” Meeskoor
Meeskoor “Forestalia”
Eesti metsatöötajate meeskoor „Forestalia“ loodi 1972 aastal. Esimesele proovile Tallinna 8. septembril 1972 kogunes 44 meest. Koori tuumiku moodustasid Tartu Akadeemilise Meeskoori vilistlased.
Eesti NSV pioneeride VII vabariiklik kokkutulek
Kohtla-Järve Pioneeride ja Koolinoorte Palee
Noorte lugejate konverents “Ustavad Lenini õpetusele”
Laatre sovhoos
Vabariiklik matk “Tunne oma kodumaad”
Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon
Tallinna 2. Keskkool
Tallinna 1. Keskkool
Rapla Teede Remondi ja Ehituse Valitsus
Eesti Õpetajate Meeskoor
Tootmiskoondis “Eesti Põlevkivi”
Võru Meeskoor
Eesti Looduseuurijate Selts
Tallinna 7. Keskkool
II Baltikumi noorte filateelianäitus “50 aastat NSV Liitu”
Vabariiklik Tartu Kliiniline Psühhoneuroloogiahaigla
Eesti NSV Matkaföderatsioon
Eesti Kalatööstusliku Tootmiskoondise “Ookean” veteran
1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean”
1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение “Океан”
1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom” (Eesti Kalatööstus)
1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности “Эстрыбпром”
1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Estrõbprom”
1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Ookean”
1993-1995 Riiklik Aktsiaselts “Ookean”
Põlevkivikeemiatehas “Kiviõli”
“Rahu Eest” kolhoos
Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom”
1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis „Ookean“
1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение „Океан“
1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis „Estrõbprom“ (Eesti Kalatööstus)
1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности „Эстрыбпром“
1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis „Estrõbprom“
1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis „Ookean“
1993-1995 Riiklik Aktsiaselts „Ookean“
Tallinna II Toidukaubastu (2)
Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeeriumi Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroo
Tallinna Teedeehituse ja -remondi Valitsus
1944-1947 Eesti NSV Riiklik Asfalttööde Trust
1947-1960 Tallinna Linna Teede-Sildade Trust
1960-1992 Tallinna Teedeehituse ja -remondi Valitsus
Ajaleht „Edasi“ (2)
Ajaleht “Noorte Hääl”
“Gaasimajanduse eesrindlane”
Räpina Meeskoor
Eesti NSV teeneline
Eesti Vabariiklik Rahukaitse Komitee
Tallinna 20. Keskkool
Väike-Maarja kolhoos
Orienteerumisneljapäevad
Eesti NSV Ujumisföderatsiooni 75. aastapäev
Tallinna Puu- ja Köögivilja Kaubastu
Suislepa kolhoos
Eesti NSV EKMM Vabariiklik Remondi- ja Ehitustrust
Saaremaa Ühendatud Meeskoor
Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing
Haapsalu Meeskoor
Tallinna Linna Teede Ekspluatatsiooni Valitsus
Teeninduskombinaat “Põlva”
Suigu kolhoos
Meeskoor “Tarm”
Vaida sovhoos
Rahvamalev
K. Türnpu nim. Meeskoor
Eesti NSV Teaduste Akadeemia Meeskoor
Riisipere sovhoos
Tehnika- ja Spordiklubi “Sõprus”
30 aastat vabatahtlikke rahvamalevaid
ALMAVÜ Vabariiklik Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi
Eesti NSV Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtliku Ühingu Vabariiklik Teenistuskoerte Kasvatajate Klubi
Tehnika- ja Spordiklubi “Sport”
Tehnikaspordiklubi “Järvakandi”
Tehnikaspordiklubi “Tallept”
Tehnikaspordiklubi “Virtsu”
Eesti Filatelistide Liit
Filatelistide Klubi “Estonia”
Filatelistide Klubi „Estonia“ loodi 1990 aastal
Üleliidulise Filatelistide Ühingu Elva osakonna II filateelianäitus
Tallinna Linna Tehnikaspordiklubi “Võit”
Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee
Ajaleht “Молодежь Эстонии”
„Молодежь Эстонии“ oli ajaleht, mis ilmus Tallinnas aastatel 1950 – 2009.
Aastatel 1950 – 1956 kandis ajaleht nime „Сталинская Молодежь“.
Kuni 1990. aasta veebruarini oli ajaleht ELKNÜ Keskkomitee häälekandja.
Tallinna 21. Keskkool
ÜFÜ Vabariiklik filateelianäitus “V. I. Lenin 1870-1970”
Üleliidulise Filatelistide Ühingu Vabariiklik filateelianäitus „V. I. Lenin 1870-1970“
Rahvaspordiklubi “Mõigu”
Spordiklubi “Tempo”
Tallinna Taksopargi spordiklubi „Tempo“
Kohila Eksperimentaalne Remondi- ja Mehaanikatehas
1957-1969 Kohila Puidutööstus
1966-1969 Kuusiku Eksperimentaalne Remondi- ja Mehaanikatehas
1969-1995 Kohila Eksperimentaalne Remondi- ja Mehaanikatehas
Ehituse Organiseerimise Trust
Tallinna Haridustööliste Naiskoor
Kooperatiiv “Fortius”
Tartu Gaasimajanduse Trust “Tartugaas”
Spordiklubi “Norma”
Puhkpilliorkester “Kungla”
Tallinna jooksuklubi “Start”
Tallinna 1. Toitlustustrust
1971-1981 Tallinna 1. Toitlustustrust
Medfil-76
ETKVL Tallinna Spordiklubi
Ajaleht “Советская Эстония”
Tallinna Toitlustuskoondis
Tallinna Polütehnilise Instituudi Puhkpilliorkester
Ehitustööde Mehhaniseerimise Trust
CAF klubi
VSÜ “Kalev” suursõit
Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu „Kalev“ esimene suursõit toimus 1959. aastal Tallinnas Iru-Lükati–Kloostrimetsa ringil.
Viimane „Kalevi“ suursõit toimus 2006. aastal.
Motokross “Tallinn-Riia” 1969
Eesti Maaviljeluse Instituudi Teadlaste Orkester
Rein Hiiobi X mälestusvõistlused
Ajaleht “Rahva Hääl”
Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise “Estrõbprom” veteran
Eesti Muinsuskaitse Selts
Muinsuskaitseklubide VI kokkutulek
Viljandi MEK
Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonn
Katsemontaaživalitsus “Signaal”
Tallinna Linna Siseasjade Valitsuse Katsemontaaživalitsus „Signaal“
Standardmärkide Konstrueerimise ja Sisekujunduse Osakond
Tallinna Ühiskondliku Autoinspektsiooni Nõukogu
Tarvastu kolhoos
Rein Hiiobi XII mälestusvõistlused
Noor liiklusinspektor
Tallinna Pedagoogilise Instituudi Naiskoor
Rein Hiiobi XIII mälestusvõistlused
Rein Hiiobi XXI mälestusvõistlused
Konsultatsioonifirma “EKE ARIKO”
Tallinna Kaubamaja (1)
Tartu Riikliku Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
Tartu Riikliku Ülikooli Kammerkoor
V. Kingissepa nim. kolhoos (Tartu rajoon)
Eesti Geograafia Selts
Tallinna 22. Keskkool
Tallinna 37. Keskkool
Tallinna 42. Keskkool
Tallinna 44. Keskkool
Tartu Akadeemiline Meeskoor
Eesti Riiklik Kindlustus
1940-1941 Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaadi Riikliku Kindlustuse Talitus
1941 ENSV Rahanduse Rahvakomissariaadi ENSV Riikliku Kindlustuse Valitsus
1944-1946 NSVL Rahanduse Rahvakomissariaadi ENSV Riikliku Kindlustuse Valitsus
1946-1958 NSVL Rahandusministeeriumi Riikliku Kindlustuse Eesti NSV Valitsus
1958-1976 ENSV Rahandusministeeriumi ENSV Riikliku Kindlustuse Valitsus
1976-1990 ENSV Riikliku Kindlustuse Peavalitsus
1990-1991 EV Riikliku Kindlustuse Peavalitsus
1991-1996 Riiklik Aktsiaselts Eesti Kindlustus
Tallinna 46. Keskkool
Eesti NSV talimotokross 1970
Eesti NSV 1973 a. suvekrossi meistrivõistluste II pool (Valga 1973)
Tallinna 46. Keskkool (kooli 75. aastapäev)
Tallinna Kaugõppe Keskkool
Ajaleht “Õhtuleht”
- Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1944, nr 26 – 1945, nr 265)
- EK(b)P Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1945 (nr 266) – 1988);
- EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu ajaleht (1989);
- EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Volikogu ajaleht (1989);
- Tallinna linnaleht (1990)
Tallinna Muusikakool (IX lend)
Ehkki Enn Oja raamatus „Otsa kooli ajaraamat“ on märgitud Harald Noodla lõpetamislennuks XII lend, aga koolilõpumärgil IX lend, võib erinevus tuleneda sellest, et oli erinevaid arusaamu, kas kooli algusaastaks lugeda 1941 või 1944 aastat.
Tallinna Kaubamaja (2)
Segakoor “Heli”
Eesti NSV 1973 a. talimotokrossi meistrivõistlused
Eesti NSV 1974 a. meistrivõistlused motokrossis
Segakoor “Endla”
Naiskoor “Baltika”
Lastekoor “Ellerhein”
Jaan Tombi nim. Kultuurihoone poistekoor
Tartu Kaubamaja
Tartu Kaubandusvalitsus
Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Kaubandusvalitsus
Tallinna Mööblimaja (1)
Eesti NSV 1976 a. esivõistlused talimotokrossis
Ajakiri “Küsimused ja Vastused”
Eesti Hoiukassad
1940-1941 ENSV Rahanduse Rahvakomissariaadi Eesti NSV Riiklike Töö-Hoiukassade ja Riikliku Krediidi Valitsus
1944-1946 ENSV Rahanduse Rahvakomissariaadi Eesti NSV Riiklike Töö-Hoiukassade ja Riikliku Krediidi Valitsus
1946-1962 ENSV Rahandusministeeriumi Eesti NSV Riiklike Töö-Hoiukassade ja Riikliku Krediidi Valitsus
1963-1977 NSVL Riigipanga Eesti NSV Riiklike Töö-Hoiukassade ja Riikliku Krediidi Valitsus
1977-1987 NSVL Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariiklik Peavalitsus
1987-1989 NSVL Elanike Hoiu- ja Laenupanga Eesti Vabariiklik Pank
1987-1989 Eesti Vabariiklik Hoiupank
1989-1998 Eesti Hoiupank
EVEA Pank
EVEA Pank oli Eesti pank.
Panga asutas 4. juulil 1989. a. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA). 1999. a. läks pank pankrotti.
Viljandi Metsakombinaat
Rahvatantsuansambel “Kajakas”
Eesti NSV Varumisministeerium
Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasmärk
Tänapäeva Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstilise juhi Aveli Asberi sõnul said rinnamärgi need tantsijad, kes tantsisid ansamblis vähemalt viis aastat ja lõpetasid Ülikooli.
Ansambel “Torpeedo”
Tallinna Mööblimaja (2)
Ansambel “Võit”
Ansambel “Relvavelled”
Eesti NSV VM Informatsiooni-Arvutuskeskus
Saaremaa Kaubamaja
Vabariiklik Raamatukaubastu
Ansambel “Kaardiväelased”
Tallinna Taksopargi Meeskoor
Eesti Raadio Segakoor
Tallinna Polütehnilise Instituudi Akadeemiline Meeskoor
Tallinna Polütehnilise Instituudi Akadeemiline Naiskoor
Eesti NSV 1978 a. meistrivõistlused motokrossis II etapp
NSVL motokrossi meistrivõistlused külgvankritega mootorratastele (Valga 1969)
Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoor
Eesti Vabariiklik Kultuurikaupade Hulgikaubanduse Baas “ESTKULTTORG”
Eesti Kalalaevaremondi Tootmiskoondise “ESTREMRÕBFLOT” veteran
Reklaambüroo “Eesti Reklaamfilm”
1967 a. asutati reklaambüroo “Eesti Reklaamfilm”, mis valmistas tellimuste alusel reklaamfilme ja tegi raadio- ning telesaateid.
1988 aastast Loominguline Tootmiskoondis “Eesti Reklaamfilm”, 1992.aastast Riiklik Aktsiaselts “Eesti Reklaamfilm”.
Likvideeriti 1995 aastal.
NSVL motokrossi meistrivõistlused (Võru 1973)
NSVL motokrossi meistrivõistluste I etapp (Valga 1974)
NSVL motokrossi meistrivõistlused külgvankritega mootorratastele I etapp (Valga 1975)
Restoran “Nord”
Kolhoosidevaheline baas “Tralflot”
Kolhoosidevaheline Laevatehas
1951-1962 Tallinna Laevatehas
1962-1995 Kolhoosidevaheline Laevatehas
Tallinna Muusikakool (XIV lend)
Restoran “Kaukaasia”
Teeninduskombinaat “Tamula”
Alates 1. jaanuarist 1982 Võru Teenindustootmisvalitsus
Väike-Maarja Keskkool
Restoran “Pirita”
Paide MEK
Paide Mehhaniseeritud Ehituskolonn
Spordivahendite Katsetehas “Vihur” (1)
1974-1981 ALMAVÜ Eesti NSV Eksperimentaalne Tootmiskombinaat „Vihur“
1981-1990 Eesti NSV ALMAVÜ Spordivahendite Katsetehas „Vihur“
1990-1996 Spordivahendite Katsetehas „Vihur“
ALMAVÜ Eksperimentaalne Tootmiskombinaat “Vihur” alustas tegevust 2. jaanuaril 1974. Ettevõtte loomise aluseks oli ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Presiidiumi otsus nr. 10 26. oktoobrist 1973. Kombinaat loodi kolme varem tegutsenud asutuse baasil: ALMAVÜ Tallinna Linna Mere Rajooni TSK “Sport” töökoda, ALMAVÜ Tallinna Linna TSK “Võit” töökoda ja ALMAVÜ Harju Rajooni TSK “Sõprus” töökoda. Kombinaat allus vahetult ALMAVÜ ENSV Keskkomiteele ja tegeles sportautode, mootorrataste ja teiste tehnikaspordivahendite tootmise, ümberehituse ja remondiga, dispetšerside aparaatide, rinnamärkide, medalite, vimplite ja spordimütside valmistamisega. Lähtudes Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusest nr. 781 31. detsembrist 1980 ja Eesti NSV ALMAVÜ Keskkomitee esimehe käskkirjast nr. 23 12. jaanuarist 1981.a. reorganiseeriti alates 1. veebruarist 1981 tootmiskombinaat “Vihur” Spordivahendite Katsetehaseks “Vihur”. Vastavalt konverentsi otsusele 17.05.1990 lõpetas ENSV ALMAVÜ oma tegevuse. Spordivahendite Katsetehas tegutses edasi kuni 1996. aastani isemajandava ühiskondliku organisatsioonina, mille põhitegevusalaks oli autoteenindus, õmblustoodete ja elektroonikaseadmete valmistamine.
Tallinna Kinomehaanika Eksperimentaaltehas
Teeninduskombinaat “Viru”
Esimene talimotokross “Rahvaste Sõpruse” karikale
“Autostopp”
Autostopiga mööda ilma – nii viidi turism massidesse
Viiskümmend aastat tagasi ellu kutsutud autostopi ülesanne oli lihtne: võimaldada inimestel vähese tasu eest ühest punktist teise liikuda, et külastada eri kohti.
Juba esimese hooaja kolmel kuul kasutas seda võimalust 3000 reisijat. 1964. aastaks oli see arv kerkinud üheksa tuhandeni ning aasta hiljem ületati kümne tuhande piir.
Parim puhkus on matkamine
Nõukogude ühiskonnas oli aktiivsel puhkusel oluline roll kodumaa tundmaõppimisel. Hästi korraldatud matk – kas jalgsi, jalgratta, auto või mootorrattaga – pidi karastama osavõtjaid ning kasvatama neis patriotismi, kollektiivsustunnet, seltsimehelikkust, otsustusvõimet, abivalmidust ja muid nõukogude inimesele iseloomulikke omadusi.
Autostopiga reisimiseks oli vaja küsida asutuse matkasektsioonist või turismiklubist marsruudiraamat, kuhu märgiti inimese nimi, töökoht ja amet. Marsruudiraamatu esikaanel olev keelumärk andis õiguse juhusliku mootorsõiduki
peatamiseks.
Eriti mugav oli autot peatada aga autostopi märki kandva sauaga, mida ametlikult ei valmistatud ning need tuli ise meisterdada. Märk kehtis kõikidele sõidukitele, välja arvatud liinibussid ja taksod. Ka erasõiduauto juhil polnud kohustust matkajaid peale võtta.
Aastatel 1965–1971 autostoppi kasutanud Malle Elvet meenutab, et väga hästi sai autostopiga liikuda Tallinna–Virtsu–Orissaare liinil, kus sõitsid suured värsket kala vedavad kaubaautod. Väiksematel teedel, kus liiklus hõredam, tuli oodata kauem. Ka tuli pikemaid ootamisi ette riigipiiril.
Üksinda sõideti autostoppi kasutades peamiselt lühemaid otsi, pikemate sõitude puhul liiguti enamasti kahe- kuni viiekesi. Just nii sõitsid Lihulasse Matsalu looduskaitsealale iga-aastasele traditsioonilisele matkale Pöögelmanni-nimelise Elektrotehnika Tehase nelikümmend matkajat, kuigi sõit Tallinnast Lihulasse kestis mõnikord kuus kuni seitse tundi ning kasutada tuli mitut autot.
Marsruudiraamatu alusel sai turismiklubidest osta autostopi talonge. Üks talong andis õiguse sõita kümme kilomeetrit ja maksis kaks kopikat. Näiteks saja kilomeetri eest sai autojuht kümme talongi ja reisijale läks sõit maksma kakskümmend kopikat.
Pärast sõitu andis reisija autojuhile vastavas koguses talonge, millele märkis oma marsruudiraamatu numbri ja andis allkirja. Autojuht lisas sinna oma nime, auto numbri ja sõidu kuupäeva.
Täidetud talongid sai autojuht esitada organiseerimiskomiteele. Talongide müügist saadud tulu kasutati kõige enam reisijaid vedanud autojuhtide premeerimiseks ning hinnaliste esemete loteriiks, millest said osa võtta kõik autojuhid hooaja jooksul kogutud talongidega.
1961. aasta hooaja loteriil osales kakssada, aasta hiljem ligi kaks tuhat autojuhti. 1963. aasta loteriil osales kokku üle viie tuhande autojuhi.
Loteriidel loositi välja hinnalisi esemeid ning defitsiitset matka- ja spordivarustust. 1962 oli peaauhinnaks motoroller Vjatka. Lisaks loositi välja kaks televiisorit, üks autoraadio, kolm radioolat, neli tolmuimejat, kolm fotoaparaati, kolm käekella jne. Parimat automajandit premeeriti Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu vimpli ja aukirjaga. Näiteks 1967. aastal vedas autostopiga reisijaid enim Tartu Autobaas.
Autostopi teisel hooajal said reisijad osaleda matkamist kajastaval fotovõistlusel. Kuulutati välja ka konkurss parimale matkamarsruudile. Esitatav matkakirjeldus pidi sisaldama ülevaadet külastatud vaatamisväärsustest ning matka kestel tehtud ühiskondlikult kasulikust tööst nagu näiteks loengute pidamine, põllutöödel abistamine jmt.
Kui esimesel aastal sai reisida vaid Eesti-siseselt, siis järgmisel aastal sai marsruudiraamatu abil juba Lätti, Leetu, Leningradi linna ja oblastisse. Edaspidi veelgi kaugemale: Karpaatidesse, Krimmi, Kaukaasiasse jne.
Aastatel 1962–1969 reisimiseks autostoppi kasutanud Ivar Vilde käis kahel pikemal reisil. 1962 sõitis koos sõbraga läbi Eesti, Läti ja Leedu. Kokku läbiti reisi jooksul autostopiga ligi kolm tuhat ja jalgsi kakssada kilomeetrit. Järgmisel aastal ette võetud reis läks juba läbi Baltimaade ja Valgevene Ukraina Karpaatidesse. Kokku läbis seitsmest inimesest koosnenud grupp enam kui neli tuhat kilomeetrit.
Olgugi et autostopp oli üleliiduline, ei tuntud seda Ivar Vilde meenutuste kohaselt peale Baltikumi ja Leningradi oblasti eriti hästi. Valgevenes või Ukrainas autot peatades tuli juhile kõigepealt tutvustada, mis asjaga tegu.
Huvi tasapisi langes
Veel 1967. aastal kasutas autostoppi üle kümne tuhande inimese, kuid neli aastat hiljem langes reisijate arv alla kahe tuhande. Populaarsuse vähenemise taga oli mitu põhjust. Kasvas erasõidukite arv, paremaks muutusid asutuste ja organisatsioonide võimalused oma töötajate transpordiga varustamisel. Ühistranspordi arenedes ning uute liinide lisandumisel sai järjest mugavamalt ja turvalisemalt sõita bussiga.
Kuigi autostopi tegevus jaanuaris 1972. aasta jaanuaris lõpetati, jätkus autodele hääletamine. Samas muudeti rangemaks inimeste veoautokastis vedamise tingimusi. 1973. aasta algusest kehtima hakanud liikluseeskirja kohaselt tohtis inimesi veoautokastis vedada ainult siis, kui kasti olid kinnitatud istmed.
Mariliis Hämäläinen artikkel „Maalehes“ (2011 a.)
ETKVL KRV Reklaamikombinaat
Loo Keskkool
1987 a. Loo 8-klassiline kool – valmis uus koolihoone.
1988 a. mittetäielik Loo Keskkool – alustas õppetööd 9. klass.
1991 a. Loo Keskkool – kevadel lõpetas esimene lend 12. klassi.
Kohtla-Järve 1. Keskkool
Nuia Keskkool
Rapla 2. Keskkool
ETKVL Reklaamiklubi
Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada
Jaan Tombi nim. Kultuurihoone segakoor
Mati Napa XXII mälestusvõistlused
NSV Liidu meistersportlase Mati Napa XXII mälestusvõistlused motokrossis
Rahvusvaheline ralli “Baltika 84”
Sotsialismimaade autoralli karikavõistluste I etapp „Baltika 84“
Rally LADA 1986
Restoran “Kungla”
Jaan Tombi nim. Kultuurihoone meeskoor
Segakoor “Kaleva”
Ajaleht “Pärnu Kommunist”
Ajakiri “Nõukogude Õigus”
Eesti NSV Ühing “Autom”
Teeninduskombinaat “Välk”
Rakvere Lihakombinaat
Eesti NSV Tuletõrjemuuseum
Eesti Vabariiklik Vabatahtliku Tuletõrje Ühing
Nissi Põhikool
Antud rinnamärgi osas ei ole täit kindlust, et tegu on Eesti NSV-s valmistatud märgiga, võimalik, et rinnamärk on valminud mõned aastad hiljem.
Nissi Põhikooli ajalugu:
1933-1941 Nissi 6-klassiline Algkool
1941-1944 Nissi Algkool
1944-1945 Nissi Mittetäielik Keskkool
1945-1961 Nissi 7-klassiline Kool
1961-1991 Nissi 8-klassiline Kool
Alates 1991 Nissi Põhikool
J. Lauristini nim. kolhoos
Valtu kolhoos
Võru MEK
Võru Mehhaniseeritud Ehituskolonn
Võru Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu 100. aastapäev
Eesti NSV Maanoorte I Spordimängud
Ajaleht “Säde”
Ajakiri “Täheke”
Pajusi kolhoos
Eesti NSV Maanoorte II Spordimängud
Eesti NSV Maanoorte III Spordimängud
Kohtla-Järve Tuletõrjeühingu 100. aastapäev
Kalurikolhoos “Oktoober”
Eesti NSV Maanoorte IV Spordimängud
Eesti NSV Maanoorte V Spordimängud
Kalurikolhoos “Pärnu Kalur”
Valga Liha- ja Konservikombinaat
Käru sovhoos
Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor
Tartu Poistekoor
Tallinna Pioneeride Palee Lastekoor
Kergetööstuse Ministeerium. Tuletõrje rakendusvõistlus 1987
Tallinna Raudteelaste Klubi Segakoor “Raudam”
Korstnapühkija-meister
Ajakiri “Aja Pulss”
Ajaleht “Kodumaa”
Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu ning Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu väljaanne
Ajaleht “Punalipp”
Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor
Naiskoor “Ilo”
100 aastat Tallinna esimesest gaasivabrikust
Ehkki lehekülje autor selle rinnamärgi tõestusmaterjali pole veel leidnud, on märk sama hästi kui tõestatud, sest Wikipedia andmetel ehitati 1865. aastal Tallinna Gaasijaam (teise nimega Tallinna Linna Gaasivabrik). Sama aasta detsembris hakati Tallinna tänavaid valgustama gaasilaternatega.
Vabadusristi Päev
Eesti kodanike komiteed
Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989. ja 1990. aastal kodanikualgatuse korras loodud parteiülesed poliitilised ühendused, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks pädevate võimustruktuuride moodustamise ettevalmistamine Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel.
Allikas: Vikipeedia
Kingissepa Lastekunstikool
Naiskoor “Linda”
Meeskoor “Runo”
Restoran “Kevad”
Restoran „Kevad“ asus Tallinnas, Lomonossovi tn. 2, Tallinna Kaubamaja hoones.
Eesti NSV Maanoorte VI Spordimängud
Eesti NSV VII Maaspordimängud
Eesti NSV Maanoorte I Talispordimängud
I | MTM | 05.-08.03.1965 | Võru |
II | MTM | 13.-15.03.1970 | Võru |
III | MTM | 14.-16.03.1975 | Võru |
IV | MTM | 13.-15.03.1980 | Võru |
V | MTM | 15.-17.03.1985 | Võru |
VI | MTM | 13.-15.03.1987 | Võru |
VII | MTM | 06.-08.03.1992 | Vinni |
VIII | MTM | 28.02.-02.03.1997 | Kääriku, Sihva |
IX | MTM | 02.-04.03.2001 | Otepää, Kääriku, Sihva, Valgjärve |
X | MTM | 04.-06.03.2005 | Põlva |
XI | ETM | 27.02.-01.03.2009 | Põlva |
12. | ETM | 01.-03.03.2013 | Võru |
Eesti NSV Maanoorte II Talispordimängud
I | MTM | 05.-08.03.1965 | Võru |
II | MTM | 13.-15.03.1970 | Võru |
III | MTM | 14.-16.03.1975 | Võru |
IV | MTM | 13.-15.03.1980 | Võru |
V | MTM | 15.-17.03.1985 | Võru |
VI | MTM | 13.-15.03.1987 | Võru |
VII | MTM | 06.-08.03.1992 | Vinni |
VIII | MTM | 28.02.-02.03.1997 | Kääriku, Sihva |
IX | MTM | 02.-04.03.2001 | Otepää, Kääriku, Sihva, Valgjärve |
X | MTM | 04.-06.03.2005 | Põlva |
XI | ETM | 27.02.-01.03.2009 | Põlva |
12. | ETM | 01.-03.03.2013 | Võru |
Eesti NSV Maanoorte III Talispordimängud
I | MTM | 05.-08.03.1965 | Võru |
II | MTM | 13.-15.03.1970 | Võru |
III | MTM | 14.-16.03.1975 | Võru |
IV | MTM | 13.-15.03.1980 | Võru |
V | MTM | 15.-17.03.1985 | Võru |
VI | MTM | 13.-15.03.1987 | Võru |
VII | MTM | 06.-08.03.1992 | Vinni |
VIII | MTM | 28.02.-02.03.1997 | Kääriku, Sihva |
IX | MTM | 02.-04.03.2001 | Otepää, Kääriku, Sihva, Valgjärve |
X | MTM | 04.-06.03.2005 | Põlva |
XI | ETM | 27.02.-01.03.2009 | Põlva |
12. | ETM | 01.-03.03.2013 | Võru |
Eesti NSV IV Maatalimängud
I | MTM | 05.-08.03.1965 | Võru |
II | MTM | 13.-15.03.1970 | Võru |
III | MTM | 14.-16.03.1975 | Võru |
IV | MTM | 13.-15.03.1980 | Võru |
V | MTM | 15.-17.03.1985 | Võru |
VI | MTM | 13.-15.03.1987 | Võru |
VII | MTM | 06.-08.03.1992 | Vinni |
VIII | MTM | 28.02.-02.03.1997 | Kääriku, Sihva |
IX | MTM | 02.-04.03.2001 | Otepää, Kääriku, Sihva, Valgjärve |
X | MTM | 04.-06.03.2005 | Põlva |
XI | ETM | 27.02.-01.03.2009 | Põlva |
12. | ETM | 01.-03.03.2013 | Võru |
Eesti NSV V Maatalimängud
I | MTM | 05.-08.03.1965 | Võru |
II | MTM | 13.-15.03.1970 | Võru |
III | MTM | 14.-16.03.1975 | Võru |
IV | MTM | 13.-15.03.1980 | Võru |
V | MTM | 15.-17.03.1985 | Võru |
VI | MTM | 13.-15.03.1987 | Võru |
VII | MTM | 06.-08.03.1992 | Vinni |
VIII | MTM | 28.02.-02.03.1997 | Kääriku, Sihva |
IX | MTM | 02.-04.03.2001 | Otepää, Kääriku, Sihva, Valgjärve |
X | MTM | 04.-06.03.2005 | Põlva |
XI | ETM | 27.02.-01.03.2009 | Põlva |
12. | ETM | 01.-03.03.2013 | Võru |
Eesti NSV VI Maatalimängud
Nõukogude Eesti esimesed talimängud
Eesti NSV Maanoorte I Talispartakiaad
Viljandi Meeskoor “Sakala”
Ajaleht “Spordileht”
Tantsuansambel “Sõprus”
Ansambel “Rock Hotel”
Tootmiskoondis “Lembitu”
Organisatsioon “Eesti Kodukaitse”
Organisatsioon „Eesti Kodukaitse“ loodi 17. mail 1990. aastal, likvideeriti aastal 1996.
Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Vanasõidukite klubi “Unic”
Spordivahendite Katsetehas “Vihur” (2)
1974-1981 ALMAVÜ Eesti NSV Eksperimentaalne Tootmiskombinaat „Vihur“
1981-1990 Eesti NSV ALMAVÜ Spordivahendite Katsetehas „Vihur“
1990-1996 Spordivahendite Katsetehas „Vihur“
ALMAVÜ Eksperimentaalne Tootmiskombinaat “Vihur” alustas tegevust 2. jaanuaril 1974. Ettevõtte loomise aluseks oli ALMAVÜ ENSV Keskkomitee Presiidiumi otsus nr. 10 26. oktoobrist 1973. Kombinaat loodi kolme varem tegutsenud asutuse baasil: ALMAVÜ Tallinna Linna Mere Rajooni TSK “Sport” töökoda, ALMAVÜ Tallinna Linna TSK “Võit” töökoda ja ALMAVÜ Harju Rajooni TSK “Sõprus” töökoda. Kombinaat allus vahetult ALMAVÜ ENSV Keskkomiteele ja tegeles sportautode, mootorrataste ja teiste tehnikaspordivahendite tootmise, ümberehituse ja remondiga, dispetšerside aparaatide, rinnamärkide, medalite, vimplite ja spordimütside valmistamisega. Lähtudes Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusest nr. 781 31. detsembrist 1980 ja Eesti NSV ALMAVÜ Keskkomitee esimehe käskkirjast nr. 23 12. jaanuarist 1981.a. reorganiseeriti alates 1. veebruarist 1981 tootmiskombinaat “Vihur” Spordivahendite Katsetehaseks “Vihur”. Vastavalt konverentsi otsusele 17.05.1990 lõpetas ENSV ALMAVÜ oma tegevuse. Spordivahendite Katsetehas tegutses edasi kuni 1996. aastani isemajandava ühiskondliku organisatsioonina, mille põhitegevusalaks oli autoteenindus, õmblustoodete ja elektroonikaseadmete valmistamine.
Ansambel “Kuldne Trio”
Tehas “Estoplast”
1959-1965 Plastmasstoodete tehas „Estoplast“
1965-1979 Tehas „Estoplast“
1979-1988 Tallinna Katsetehas „Estoplast“
1988-1991 Tootmiskoondis „Estoplast“
1991-1995 Riiklik Aktsiaselts „Estoplast“
1995-2003 AS „Estoplast“
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti NSV Riiklik Filharmoonia
Narva Üldehitustrust
Vabariiklik Tööstusliku Komplekteerimise Koondis “Tööstuskomplekt”
Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoos
Kalurikolhoos “Majak”
“Leninlik Tee” kolhoos (1)
Tartu Ehitusmaterjalide Tehas
Nahkgalanteriikombinaat “Linda”
Pärnu Ehitusmaterjalide Tehas
Restoran “Gloria”
Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond
Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956
Vene NFSV kunsti dekaad Eesti NSV-s
Vene NFSV kunsti dekaad Eesti NSV-s toimus aastal 1966
Eesti NSV Maanoorte II Talispartakiaad
Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla
- 1899 – Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsi Raviasutus
- 1911 – Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla “Seewald”
- 1945 – Tallinna Vaimuhaiguste Haigla ja Ravikoloonia
- 1945 – Tallinna Vaimuhaiguste Haigla
- 1948 – Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiline Haigla
- 1952 – Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla
- 1991 – Tallinna Psühhiaatriahaigla
- 2001 – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik
Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Riiklik Instituut SILBET
Eksperimentaalkombinaat “Bit”
Eksperimentaalkombinaat “Mehis”
ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas (1)
Tallinna Liha- ja Konservikombinaat (1)
Vene NFSV kirjanduse ja kunsti päevad Eesti NSV-s
Tallinna Liha- ja Konservikombinaat (2)
Võhma Lihakombinaat
Tartu Lihakombinaat
Tartu Konservitehas
Kondiitritoodete Vabrik “Kalev”
Publitsistikavõistlus “Bellaad-75”
Ajakirja „Noorus“ publitsistikavõistlus „Bellaad-75“
Eestimaa Rahvarinne
Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis.
13 aprillil 1988 Eesti Televisiooni õhtuses saates “Mõtleme veel”, kui arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, avaldas Edgar Savisaar mõtte luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine – Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. 1.–2. oktoobrini peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamiskongress. ERR esialgseteks eesmärkideks oli IME loomine ja rakendamine NSVL-i koosseisus.
1988 aasta oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel NSV Liidu seaduse eelnõu “Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)”, millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi, vastu üle 800 000 allkirja.
23 augustil 1989 korraldasid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi tuntud nime “Balti kett” all.
18 märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest.
12 oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.
Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993.
Allikas (lühendatult): https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvarinne 17.02.2016