Tööstusettevõtete Projekteerimise Instituudi “Eesti Tööstusprojekt” Meister

1944-1948 Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut.

1948-1957 Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Projekteerimise ja Teadusliku Uurimise Instituut.

1957-1958 Eesti NSV Tööstuslike Ehitiste Projekteerimise Instituut „Eesti Tööstusprojekt“.

1959-1963 Eesti NSV Tööstusettevõtete Projekteerimise Instituut „Eesti Tööstusprojekt“.

1963-1991 Riiklik Projekteerimise Instituut “Eesti Tööstusprojekt”. 

Ajaleht “Rahva Hääl”

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee, Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu häälekandja „Rahva Hääl“ ilmus aastatel 1940 – 1995.

Eesti NSV Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

Eesti NSV Kolhoosnikute Vabatahtlik Spordiühing “Kolhoosnik”

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati vabatahtlik spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti vabatahtlikuks spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

Eesti NSV Vabatahtlik Spordiühing “Jõud” (1)

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

Eesti NSV Vabatahtlik Spordiühing “Jõud” (2)

             Ajalugu

  • detsember 1946 – Asutati Vabatahtlik Spordiselts “Jõud”
  • mai 1951 – Vabatahtlik Spordiselts “Jõud” reorganiseeriti Vabatahtlikuks Spordiühinguks “Kolhoosnik”
  • august 1956 – Moodustati taas Spordiühing “Jõud”
  • aprill 1987 – “Jõud” ühendati “Kaleviga”. 25. aprillil peeti Tallinnas ESO “Jõud” ja
    EVO “Kalev” Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille
    tulemusena kutsutakse ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute
    Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon “Kalev”
  • juuli 1990 – Moodustati Eesti Maaspordi Liit “Jõud”, Spordiühingu “Jõud” õigusjärglane
  • märts 2007 – Üldkogu otsusega valiti uueks nimeks Eestimaa Spordiliit Jõud

 

           http://www.joud.ee/g80/

Ajaleht “Õhtuleht”

  • Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1944, nr 26 – 1945, nr 265)
  • EK(b)P Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee häälekandja (1945 (nr 266) – 1988);
  • EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu ajaleht (1989);
  • EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Volikogu ajaleht (1989);
  • Tallinna linnaleht (1990)

https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95htuleht

H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnikatehas

Tehas alustas tegevust 1. augustil 1958.a. Tallinna Pooljuhttakistuste Tehase nime all (likvideeritud Tallinna Tuletikuvabriku territooriumil). 1959.a. sai uueks nimeks Hans Pöögelmanni nim Tallinna Raadiotehnika Tehas. 1966.a. läks tehas üleliidulisse alluvusse ja nimetati ümber H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehaseks.

1958-1959 ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse Tallinna Pooljuhttakistuste Tehas

1965-1966 NSVL Elektroonikatööstuse Ministeeriumi H. Pöögelmanni nim. Raadiotehnika Tehas

1966-1991 NSVL Elektroonikatööstuse Ministeeriumi H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnika Tehas

Ehitustööde Mehhaniseerimise Trust

1963-1985 ENSV Ehitusministeeriumi Vabariiklik Spetsialiseeritud Ehitustööde Mehhaniseerimise Trust

1985-1991 ENSV Ehitusministeeriumi Vabariiklik Spetsialiseeritud Ehitustööde Mehhaniseerimise Näidistrust

 

1963-1985 Республиканский Специализированный Трест „Строймеханизация“ Министерства Строительства ЭССР

1985-1991 Республиканский Опорно-Показательный Специализированный Трест „Строймеханизация“ Министерства Строительства ЭССР

Eesti NSV Koolinoorte Spordiühing “Noorus”

Kingissepa Keskkool (1)

Viktor Kingissepa nim. Kingissepa Keskkool

 

1865–1917 Kuressaare Poeglaste Gümnaasium

1918 ja 1941–44 Kuressaare Gümnaasium

1919–22  Saaremaa Eesti Segagümnaasium

1922–37 Saaremaa Ühisgümnaasium

1937–40 Saaremaa Gümnaasium

1940–41  ja 1947–48 Kuressaare Keskkool

1945–47 Saaremaa Keskkool

1949–52 V. Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool

1952–78 V. Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool

1978–88 V. Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool

1988–93 Kuressaare 1. Keskkool

1993 aastast taas Saaremaa Ühisgümnaasium

 

http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saaremaa_%C3%BChisg%C3%BCmnaasium

Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee

Kingissepa Keskkool (2)

 

Viktor Kingissepa nim. Kingissepa Keskkool

 

1865–1917 Kuressaare Poeglaste Gümnaasium

1918 ja 1941–44 Kuressaare Gümnaasium

1919–22  Saaremaa Eesti Segagümnaasium

1922–37 Saaremaa Ühisgümnaasium

1937–40 Saaremaa Gümnaasium

1940–41  ja 1947–48 Kuressaare Keskkool

1945–47 Saaremaa Keskkool

1949–52 V. Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool

1952–78 V. Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool

1978–88 V. Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool

1988–93 Kuressaare 1. Keskkool

1993 aastast taas Saaremaa Ühisgümnaasium

 

http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saaremaa_%C3%BChisg%C3%BCmnaasium

 

Ajaleht “Pärnu Kommunist”

Alljärgnev info pärineb ajaleht „Pärnu Postimees“ toimetajalt Kalev Vilgatsilt ning endiselt tegevtoimetajalt Iira Igastalt:

„ … See oli toimetuse oma rinnamärk, mis tehti vist juba Grodi (ajaleht „Pärnu Kommunist“ toimetaja Feodor Grodinski, ametis 31.08.1953-15.09.1977, lahkus seoses emigreerumisega Iisraeli) ajal ja seda ei antud isegi tööle tulles kohe.

Märgi kavandi autor oli hilisem ENSV teeneline ajakirjanik Arnold Kiil.

 „Pärnu Kommunisti“ kunagine ajakirjanik Mati Pedari teab, et see märk oli olemas juba enne 1971 aastat.

Põhimõtteliselt sai märgi iga toimetuse töötaja ning aastas veel 1-2 parimat kirjasaatjat.

1978 aastal väljastati viimased „kuldsed“ märgid, edaspidi olid „hõbedased“. Rinnamärk oli ka logo eest, mida kasutati ka vimplil ja vist ka toimetuse aukirjadel või kui siis sirpi ja vasarat või muud tolleaegset sümboolikat ei tahetud kasutada. Vimpleid ja rinnamärke anti ka eriti tublidele kirjasaatjatele. Rinnamärke vist lausa registreeriti nagu praegu vapimärke …

Märk kaotas oma aktuaalsuse, kui jaanipäevast 1988 muutus ajaleht „Pärnu Kommunist“ ajaleheks „Pärnu Postimees“. …“

Ajakiri “Nõukogude Õigus”

„Nõukogude Õigus“ oli 1967-1989 a. ilmunud juriidiline bülletään, milles Eesti õigusteadlased ja –asutuste töötajad avaldasid oma uurimistulemusi ning vahetasid rakenduskogemusi.

1990 a. nimetati ajakiri ringi „Eesti Juristiks“, see ilmus aastani 1994.

Pärnu 2. Keskkool (1)

Lydia Koidula nim. Pärnu 2. Keskkool

PLKK: Pärnu Lydia Koidula Kool

Ajalugu (lühendatult):

1940 – Pärnu II Keskkool

1941 – Pärnu II Gümnaasium

1944 -1945 Pärnu II Keskkool

26.detsembril 1944. a anti koolile ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 425 Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool.

1951 a. koolis juures alustas tööd üks I klass.

1952 a. 1.septembrist segakool. Pärnu Linna TSN TK otsusega muudeti Pärnu I ja II Keskkool segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass).

1954 – KOKORAA (Koidula kooli raadio) asutamise aasta. Korrapäraselt läksid saated eetrisse alates 1955.aastast.

1961 – Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool

1964 – toimus I Koidula kooli konverents (KOKOKO), mis oli keemiateemaline.

1966 – juunikuus anti luba avada II Keskkoolis esimene matemaatikaklass.

1969 – sügisest lubatakse matemaatika kallakuga klassi asemel avada esimene matemaatika-füüsika eriklass.

1973 – tööd alustas esimene vene keele ja kirjanduse klass.

1979 a. kolis kool äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti

VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt.

1981 – sügisel anti käiku kooli uus võimla.

1982 – detsembris sai valmis kooli ujula.

1984 – komplekteeriti koolis esimene sõjalise algõpetuse klass (lõpetas 3 lendu).

1989 – vene keele ja kirjanduse klassi asemele moodustati humanitaarklass,

 alustas tööd bioloogia-keemia klass.

1995 aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium

http://koidulag.edu.ee/ajalugu.html

 

 

Eesti Raadiospordi Föderatsioon

Viide: http://www.ambur.ee/HAM.html

Eesti NSV Tõstespordi Föderatsioon

Esimesed ametlikud tõstevõistlused toimusid 1891. aastal Tallinnas ja see sündmus pani aluse regulaarsemale tegevusele Eestis. Kuni 1920. aastani harjutati ilma eestkosteta.

20. jaanuaril 1920. aastal asutati Eesti Spordiliit ja nüüd jätkati selle raskejõustiku osakonna juhtimisel 1926. aastani, kui 13. veebruaril moodustati Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit, kelle juhtimisel jätkus tegevus 1933. aasta kevadeni.

10. aprillil 1933. aastal loodi Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit, tegutseti tõusvas joones kuni Teise maailmasõjani. 1942. aasta lõpust jätkati Eesti Rahvakasvatuse Peavalitsuse suunamisel ja suure sõja lõppedes 1945. aastal loodi Eesti Spordikomitee juurde tõstespordisektsioon, milline nimetati ümber 10. novembril 1959. aastal Eesti NSV Tõstespordi Föderatsiooniks. 30 aastat hiljem – novembri lõpul 1989. aastal moodustati Eesti Tõstespordi Liit kui Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliidu õigusjärgne tõstmises.

 

http://www.tosteliit.ee/Ajalugu

Pärnu 2. Keskkool (2)

Lydia Koidula nim. Pärnu 2. Keskkool

PLKK: Pärnu Lydia Koidula Kool

Ajalugu (lühendatult):

1940 – Pärnu II Keskkool

1941 – Pärnu II Gümnaasium

1944 -1945 Pärnu II Keskkool

26.detsembril 1944. a anti koolile ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 425 Lydia Koidula nimi, sellest alates kandis kool nime Pärnu Lydia Koidula nimeline II Keskkool.

1951 a. koolis juures alustas tööd üks I klass.

1952 a. 1.septembrist segakool. Pärnu Linna TSN TK otsusega muudeti Pärnu I ja II Keskkool segakoolideks ja nende vahel jaotati ka Pärnu I Seitsmeklassilise Kooli klassikomplektid (1.-7.klass).

1954 – KOKORAA (Koidula kooli raadio) asutamise aasta. Korrapäraselt läksid saated eetrisse alates 1955.aastast.

1961 – Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool

1964 – toimus I Koidula kooli konverents (KOKOKO), mis oli keemiateemaline.

1966 – juunikuus anti luba avada II Keskkoolis esimene matemaatikaklass.

1969 – sügisest lubatakse matemaatika kallakuga klassi asemel avada esimene matemaatika-füüsika eriklass.

1973 – tööd alustas esimene vene keele ja kirjanduse klass.

1979 a. kolis kool äsjavalminud koolimajja Pärnu äärelinnas Metsa tänaval. Kooliga liideti

VIII 8-klassiline kool. Õpilaste ja õpetajate arv suurenes oluliselt.

1981 – sügisel anti käiku kooli uus võimla.

1982 – detsembris sai valmis kooli ujula.

1984 – komplekteeriti koolis esimene sõjalise algõpetuse klass (lõpetas 3 lendu).

1989 – vene keele ja kirjanduse klassi asemele moodustati humanitaarklass,

 alustas tööd bioloogia-keemia klass.

1995 aasta juulist Pärnu Koidula Gümnaasium

http://koidulag.edu.ee/ajalugu.html

Teede Remondi ja Ehituse Trust

ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi struktuuri paremustamisa ja autotranspordi ning teedemajandite juhtimise täiustamise eesmärgil moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 567, 16.12.1965 ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Maanteede Peavalitsus. Peavalitsus oli iseseisval bilansil isemajandav organisatsioon. Maanteede Peavalitsus reorganiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 322, 09.07.1970 ning ENSV Autotranspordi ja Maanteede ministri käskkirjale nr 342, 10.08.1970 Teede Remondi ja Ehituse Trustiks arvates 01.09.1970. Vastavalt põhikirjale peeti trusti ülal temale alluvate organisatsioonide poolt lisakulude arvel ministeeriumi poolt määratud normatiivide piires. Samuti reorganiseeriti ka alluvad teedevalitsused teede remondi ja ehituse valitsusteks, kusjuures Tallinna Teedevalitsus nimetati Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuseks ja Hiiumaa Teedejaoskond Hiiumaa Teede Remondi ja Ehituse Vanemtöödejuhataja Jaoskonnaks. Trustile allusid järgmised valitsused: 1) Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 2)Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 3)Hiiumaa Teede ja Remondi ja Ehituse Vanemtöödejuhataja Jaoskond 4) Jõgeva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 5)Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 6)Paide Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 7)Põlva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 8)Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 9)Rakvere Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 10)Rapla Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 11)Saaremaa Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 12)Tartu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 13)Valga Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 14)Viljandi Teede Remondi ja Ehituse Valitsus 15)Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsus. Allasutustena tegutsesid edasi Teedeehituse Valitsus nr 1, nr 2, nr 3 ja Teedeehituse Kesklaboratoorium. Teede ja ehitiste ehituse, rekonstruktsiooni ja kapitaalremondi tehnilise järelvalve teostamiseks moodustati ENSV Ministrite Nõukogu 03.12.1974 määruse nr 745-k alusel projektkontori “Eesti Maanteeprojekt” Teede Tehnilise Inspektsioon alates 01.01.1975. Samast kuupäevast alates muudeti Teedeehituse Valitsused nr 1, 2 ja 3 Teede Remondi ja Ehituse Valitsusteks. ENSV Ministrite Nõukogu korraldusega nr 598-k, 03.12.1981 ja ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi käskkirjaga nr 556, 28.12.1981 moodustati Mehhaniseeritud Rändkolonni ja Autotranspordibaasi nr 13 filiaali baasil Surguti Teedeehitustrust (Estsurgutdorstroi).Alates 01.01.1982 hakkas tööle Harju Asfaltbetoonitehas. Alates 26.07.1983 moodustati senise Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse nr 3 abitootmise baasil Tartu Asfaltbetooni Tehas. 01.07.1985 moodustati isemajandav ja iseseisval bilansil olev Sillaehituse Valitsus Koondise “Tallinna Autoveod” Remondi- ja Ehitusjaoskonna baasil. Teede Remondi ja Ehituse Trusti alluvuses oli 1988.aastal 18 teedeorganisatsiooni, Sillaehituse Valitsus, Teedeehituse Kesklaboratoorium, Projekteerimisinstituut “Eesti Maanteeprojekt”, Tootmis-Tehnoloogilise Komplekteerimise Valitsus, Surguti Teedeehitustrust Tjumeni oblastis ning Harju ja Tartu asfaltbetooni tehased. Vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu 27.07.1988 määrusele nr 368 ja ENSV Riikliku Transpordikomitee 05.09.1988 käskkirjale nr 1 likvideeriti Teede Remondi ja Ehituse Trust 01.11.1988 ning tema asemele loodi Vabariiklik Tootmiskoondis “Eesti Maanteed”. Vabariiklik Tootmiskoondis oli ühtne tootmis- ja majanduskompleks, mille koosseisu kuulusid üldkasutatava maanteevõrgu projekteerimise, ehituse, remondimaterjalide tootmise ja tootmis-tehnoloogilise komplekteerimise ettevõtted. Koondise kõrgeim juhtorgan oli juhatajte nõukogu, mille koosseisu kuulusid kõigi iseseisvate ettevõtete juhid. Nõukogu juhtis koondise peadirektor, kes valiti viieks aastaks töökollektiivide esindajate konverentsil ning kelle kinnitas ametikohale ENSV Riikliku Transpordikomitee kolleegium. Vastavalt Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi käskkirjale nr 98, 02.07.1990 kuulus Vabariiklik Tootmiskoondis “Eesti Maanteed” 01.11.1990 likvideerimisele. Samast kuupäevast moodustati Eesti Vabariigi Riiklik Maanteeamet (Eesti Maanteeamet). Eesti Maanteeameti Teedevalitsuste juures tegutses hulk aktsiaseltse ja kooperatiive. 1990.a nimetati teede remondi ja ehituse valitsused ümber teedevalitsusteks.

http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2167;jsessionid=FF3F5E0EEB7BD527AAB1B645A5488927

Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla

Haigla nimed:

  • 1899 – Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsi Raviasutus
  • 1911 – Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla “Seewald”
  • 1945 – Tallinna Vaimuhaiguste Haigla ja Ravikoloonia
  • 1945 – Tallinna Vaimuhaiguste Haigla
  • 1948 – Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiline Haigla
  • 1952 – Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla
  • 1991 – Tallinna Psühhiaatriahaigla
  • 2001 – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik

Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom”

1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis „Ookean“

1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение „Океан“

1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis „Estrõbprom“ (Eesti Kalatööstus)

1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности „Эстрыбпром“

1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis „Estrõbprom“

1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis „Ookean“

1993-1995 Riiklik Aktsiaselts „Ookean“

Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise “Estrõbprom” veteran

1970-1976 Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean”

1970-1976 Эстонское рыбо-промышленное объединение “Океан”

1976-1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom” (Eesti Kalatööstus)

1976-1990 Эстонское производственное объединение рыбной промышленности “Эстрыбпром”

1990-1991 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Estrõbprom”

1992-1993 Eesti Kalatööstuse Rendikoondis “Ookean”

1993-1995 Riiklik Aktsiaselts “Ookean”

Eesti Maaviljeluse Instituudi Teadlaste Orkester

Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Teadlaste Orkester

Tallinna 42. Keskkool

Lembit Pärna nim. Tallinna 42. Keskkool

 Kadrioru Saksa Gümaasiumi ajaloost loe: http://www.ksg.edu.ee/en/ajatelg

Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Riiklik Instituut SILBET

1954-1957 ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Katsetehas

1963-1966 Silikaltsiidi Teadusliku uurimise ja Projekteerimise Üleliiduline Instituut

1957-1961 ENSV RMN Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Katsetehas

1961-1966 Silikaltsiidi Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut

1966-1982 Autoklaavse Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Riiklik Instituut

1982-1992 Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Riiklik Instituut SILBET

Loo Keskkool

1987 a. Loo 8-klassiline kool – valmis uus koolihoone.

1988 a. mittetäielik Loo Keskkool – alustas õppetööd 9. klass.

1991 a. Loo Keskkool – kevadel lõpetas esimene lend 12. klassi.