Võrtsjärve mängude eeskujul alustati Viru mängude korraldamisega ka Rakvere rajoonis. Mõtte algatajaks oli 1973. a. rajooninõukogu alatise spordikomisjoni esimees Ants Arukuusk. Alustati viie parema majandi ja ettevõttega. Osa võtma kutsuti Vinni NST, Viru kolhoos, Põdrangu sovhoos, Energia kolhoos, T/K „Rakvere”, Kadrina EPT, Tamsalu EPT, Rakvere KEK, Punane Kunda ja Ed.Vilde nim. kolhoos. Neist seitse esimest tegid kaasa kõigil Viru mängudel. Ühtlasi moodustasid need kollektiivid A-grupi. Hiljem alustati võistlemist ka B ja C grupis. Kavas olid spordialad ja lisaks selgitati paremusjärjestus ka heakorrakonkursil, mälumängus, kutsealadel ning arvesse läksid ka eelmise aasta tootmistulemused. Hiljem lisandus veel spordialasid, samuti võeti kavasse perekonnavõistlus ja laste pendelteatejooks. Esimesed mängud korraldas 1974. aastal Vinni NST Mõdrikul ning ka üldvõit kuulus neile. Et tegemist on rohkem kui 40 aastat tagasi alguse saanud suurüritusega, siis on põhiline tähelepanu suunatud tänase Tamsalu valla kollektiivide esinemisele, mis oli igati edukas. II Viru mängude korraldajaks oli Tamsalu EPT 1975. aastal. VIII mängud korraldas Põdrangu sovhoos Porkunis 1981. aastal ja XII mängud Tamsalu TERKO 1985. aastal. TERKO pääses valitute hulka 1980. aastal ja tegi lõpuni kaasa kuni viimaste mängudeni. Mängude läbiviimiseks moodustati alaline orgkomitee, kuhu kuulusid majandite-ettevõtete juhid, rajooni ATK spetsialistid ja spordijuhid ning osa alatise spordikomisjoni liikmeid. Põhiraskus langes mänge läbi viivale kollektiivile ja mängude peasekretärile Lembit Aetik’ule, kes oli aastaid rajooni spordikomitee esimees ning omas rikkalikke kogemusi suurte võistluste läbiviimisel. Kuna erinevaid suvemänge korraldati järjest rohkem ning need muutusid järjest populaarsemaks, siis hakkasid mängude vastu huvi tundma neil aegadel ilmunud populaarse ajakirja „Kehakultuur” ajakirjanikud. VIII Viru mängude korraldamise au kuulus Põdrangu sovhoosile. Finaalpidustused peeti paljude laulupidude ja kokkutulekute paigas Porkunis. Spordiajakirjanik Juhan Mandre kirjutab: „Porkuni järve kaldal oli sedapuhku eriti rahvarohke ja kärarikas. Laagriplatsil võttis nii võistlejate kolonni kui ka külalisi vastu puhkpilliorkester „Tallinn” helilooja ja dirigendi Ülo Raudmäe juhtimisel. Pärast võistkondade saabumist jõudis laagriplatsile mööda metsateed põleva tõrvikuga Viru mängude 10-kordne võitja Põdrangu sovhoosi metsavaht Ülo Püss ning süütas tule laagriplatsil”. Tuli süüdati Sääsel majandi kontori ees endise Põdrangu sovhoosi direktori Voldemar Harro poolt. Süüdatud tule tõid Porkunisse kõigi mängudest osa võtnud kollektiivide poolt valitud 11 teatejooksjat ning andsid tõrviku üle Ülo Püss’ile. Noortele lugejatele selgituseks, et Voldemar Harro oli oma agronoomi hariduse saanud esimese Eesti vabariigi ajal ning määrati esimeseks Põdrangu sovhoosi direktoriks pärast sõja lõppu 1944. aastal. Põdrangu sovhoosi tunti kui ühte juhtivat majandit Eesti NSV-s.
Jätkab Juhan Mandre: „Esmakordselt oli mängude avamisel ka vande andmise rituaal. Seda tegi mängude mitmekordne võitja, Põdrangu sovhoosi peaenergeetik Väino Kuhi. Nendel mängudel pandi alus ka jooksule ümber Porkuni järvede. VIII Viru mängude ava- ja lõputseremoonia, samuti võistlused tervikuna kujunesid musternäiteks, kuidas rahvapidu meeldejäävalt läbi viia. Põdrangu sovhoosi kollektiiv eesotsas direktor Juhan Ratnik’uga tuli oma ülesannetega suurepäraselt toime. Rakvere rajooni majandite, ettevõtete ja spordiorganisatsioonide juhid on Viru mängude korraldamisel teinud head tööd, kuid alati saab teha veelgi paremini”. Mängudest tegid ülevaate Eesti Televisiooni siis veel noored telereporterid Aare Eller ja Raul Rebane. Võistkondlikult võitis Kadrina EPT Vinni NST ja Tamsalu EPT ees. Kuues oli Põdrangu sovhoos, seitsmes Tamsalu TERKO. Ebameeldiva üllatuse valmistas Viru-Nigula kolhoos, jättes mängude finaalvõistlusele tulemata. Viimased Viru mängud toimusid Rakveres, kus koos võistlesid A-gupp (14 ettevõtet ja majandit), B-gupp (12 ettevõtet ja majandit) ja C-grupp. Võisteldi kergejõustikus ja orienteerumises, võrkpallis, jõumeeste konkursil, kutsealadel ning laste pendelteatejooksus. Kergejõustikus ja orienteerumises võisteldi 8 vanuseklassis. Parimaks osutus Vinni NST 48 medaliga. Teine oli Tamsalu EPT 36, neljas Põdrangu 28 ja kuues TERKO 22 medaliga. Tagasi tulles Tamsalu juurde võib märkida, et sportlaste eduka esinemise aluseks on aastatepikkune tõsine töö kollektiivides. Öeldakse, et palju sõltub juhtidest. Tamsalu EPT kauaaegne juht Sergei Kurotškin kuulus võrkpallis kunagi Eesti NSV koondisesse. Viru mängudel võitis ta mitmel korral juba veteranieas medaleid EPT meeskonnas. Põdrangu sovhoosi direktor Juhan Ratnik kuulus vasaraheites Eesti NSV paremate hulka, heites 1965. aastal EPA üliõpilasena 56.91, mis annab Eesti kõigi aegade edetabelis koha neljandas kümnes. Viru mängudel jõudis ta medalile mälumängus ja zootehnikute mitmevõistluses. Tugeva bridži-mängijana teatud TERKO direktor Toomas Kork jõudis Viru mängudel medalile 4×400 m teatejooksus veteranide klassis.
Kõige rohkem medaleid võitsid Põdrangu sovhoosi peaspetsialistidest Tiina Roonet kergejõustikus ja orienteerumises, Erna Kuhi kergejõustikus, Väino Kuhi kergejõustikus, orienteerumises ja energeetikute mitmevõistluses, Ants Lill zootehnikute mitmevõistluses ja VTK mitmevõistluses, Jaan Kaljula agronoomide mitmevõistluses ja Toomas Uudeberg mehaanikute mitmevõistluses. Tamsalu EPT meestest jõudsid peaspetsialistidest medalile Märt Rebane kergejõustikus ja jõumeeste konkursil ja Rein Rõuk võrkpallis. Järgmistesse ajaloolistesse ülevaadetesse mahub kõigi aegade kergejõustiku edetabel kõikides vanuseklassides, edukamad medalivõitjad üksikaladel absoluutarvestuses ning majandite-ettevõtete paremusjärjestus medalite järgi A-grupis.
Rein Tops
Viru mängude orgkomitee liige 1975-1990
Tamsalu Ajaleht, nr. 8, 1 september 2016