Liha- ja Piimatööstuse veteran

Liha- ja Piimatööstuse veterani rinnamärgitunnistus (erakogu) (2)

Koopia Liha- ja Piimatööstuse Veterani rinnamärgi põhimäärusest (erakogu) (1) — Koopia Liha- ja Piimatööstuse Veterani rinnamärgi põhimäärusest (1)

Koopia Liha- ja Piimatööstuse Veterani rinnamärgi põhimäärusest (erakogu) (2)

Veteranide nõukogust ja „Ristikheina“ klubist Kuigi piimandusveteranide kokkutulekuid oli kombinaatides korraldatud ka varem, toimus esimene vabariiklik kokkutulek 5.-6.septembril 1980.a. Põlvas. Kokkutuleku korraldas kombinaadi direktor Tiit Kõuhkna liha- ja piimatööstuse ministri Albert Essensoni soovitusel. Samas moodustati ka piimandusveteranide nõukogu eesotsas Viljandi PTK direktori Edgar Kasekännuga. 1981.a oli vabariiklik kokkutulek Paides, 1982.a Kohtla-Järvel, 1983.a Viljandis, 1984.a Võrus, 1985.a Tartus jne. Kokktulekutel osalesid ka piimatööstuste juhid. ENSV LPM kolleegiumil 29.märtsil 1985.a kinnitati olemasolev põhimäärus, tehes sinna ka muudatusi. Veteranide nõukogu esimeheks kinnitati nüüd minister Tiit Kõuhkna, aseesimeesteks Edgar Kasekänd ja Guido Sõrmus. Piimandussektsiooni juhatajaks sai Konstantin Rostfeldt, lihandussektsiooni juhatajaks A.Uusmees, Suure Isamaasõja veteranide sektsiooni juhatajaks sai G.Bukovski, tööstusharu arengu-uurimise osakonna juhatajaks sai Hugo Puss. Sama struktuur soovitati moodustada ka kombinaatides. Koostati veterande ankeedid. 17.oktoobril 1986.a kinnitati Liha- ja Piimatööstuse Peavalitsuse juhataja Peeter Maspanovi poolt veteranide rinnamärgi põhimäärus. 1986.a oli kokktulek Tallinnas, 1987.a Rakveres. 1987.a 3.aprilli kirjaga nr.420 eraldati kombinaatidele esimesed rinnamärgid (Liha- ja Piimatööstuse Veteran – Tim Jansoni märkus) ja tunnistused. 1987.a oli ka lihatööstuste esimene vabariiklik suvine kokkutulek Kiisal. 1988.a oli Eestis suurte muutuste aasta. Muutus ka liha- ja piimatööstuse veteranide töö ja juhtimine. 25.veebruaril toimus Tallinna Külmhoones veteranide üldkoosolek, kus moodustati veteranide klubi, mis jätkas sisuliselt eelkäija tööd. Klubi juhatuse esimeheks valiti Valentin Põllumees, asetäitjateks piimandusest Konstantin Rostfeldt ja lihandusest Asta Suurthal. Ta jäi ka liha veteranide töögrupi juhatajaks. Piimatööstuse veteranidega tegeleva töögrupi juhatajaks sai Jaan Solba. 23.03.1988.a kinnitati klubi nime ja uue sümboolika leidmise komisjon koosseisus: Konstantin Rostfeldt, Gunnar Stein, K.Kohv, Vaike Margus ja Karl Sirnask. 24.novembril 1988.a kinnitati klubi nimeks „Ristkhein“. Samas toetati ka Eesti suveräänsuse taastamist. Klubil oli 2400 liiget. Uus sümboolika oli esmakordselt kasutusel 1989.a Pärnu X vabariiklikul kokkutulekul, seejärel 1990.a Põlvas jne. Lasti teha uued rinnamärgid, kus pidi puuduma punane värv ja märk pidi kujutama ristikheina õit. 1987.a saadud esimesed rinnamärgid olid veel osaliselt jagamata. Neid kasutati 1989.a ja hiljemgi. Nii oli see ka Saaremaal. 3.aprillil 1990.a valiti Ristikheina klubi esimeheks Tiit Murre. Ettevalmistatud oli uus põhikiri, mis kinnitati Eesti Põllumajanduse Ministeeriumi käskkirjaga 5.dets.1990.a. Põhikirja on hiljem täiendatud. Kui varem käidi ekskursioonidel „suurel kodumaal“ siis 1992.a lisandus suvine, esimene, välisreis Soome. Iga-aastased klubi välisreisid kestavad tänaseni. Klubi aasta-aruandekoosolekud – konverentsid korraldatakse nüüd nelja aasta tagant. Hakati korraldama jõulupidusid. 1994.a sai klubi juhatuse esimeheks Väino Allik ja seejärel Jaan Mutli. 1996.a kanti klubi Eesti Vabariigi registrisse. 2000.a kinnitati klubi juhtkond Tartu Linna Kohtus. Nii toimus ka see edaspidi. Piimandusveteran ja Eesti piimanduse ajaloo uurija Arvi Truu (12.07.2018)